"Ukraina vajab Venemaa jätkuva brutaalse kallaletungi tõrjumiseks kiireloomuliselt õhukaitset ja ka Eesti otsene julgeolekuhuvi on koos liitlastega selleks oma panus anda. Panime abipaketi kokku nii, et sellest oleks Ukrainal maksimaalselt kasu, ilma et Eesti kaitseväe lahinguvalmidus kannataks ja saaksime vajalikud varud võimalikult kiiresti taastada," ütles kaitseminister Hanno Pevkur pressiteate vahendusel.

Eesti sõjaline abi Ukrainale on tänaseks umbes 500 miljonit eurot, ütles ministeeriumi pressiesindaja Andra Nõlvak ERR-ile.

Varem on Eesti annetanud näiteks Javelini tankitõrje raketisüsteemi rakette, haubitsaid, suurtükimoona, tankitõrjemiine, tankitõrjegranaadiheitjaid, miinipildujaid, sõidukeid, sidetehnikat, välihaiglaid (sh koostöös Saksamaa, Hollandi, Norra ja Islandiga), meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid (kiivrid jm) ja kuivtoidupakke.

Annetatud varustuse täpseid koguseid siiski julgeolekukaalutlustel ei avaldata, rõhutas ministeerium.

Kaitsevägi tellis esimesed Mistralid 2007. aastal ja relvastusse kuuluvad need alates 2009. aastast. Hilisematel aastatel on juurde hangitud nii laskeseadmeid kui rakette. Hangitud ja Eesti varudes olevate laskeseadmete ja rakettide koguarv pole avalik info.

ERR kirjutas 2018. aasta juunis, et kaitseinvesteeringute keskus sõlmis Prantsuse relvatootjaga MBDA France lepingu lühimaa õhutõrjerakettide Mistral ja selle treeningseadmete ostuks 50 miljoni euro eest võimalusega täiendavaks rakettide ostuks 100 miljoni euro ulatuses.

Kaitseministeeriumi esindaja jättis vastamata küsimusele, kas Eesti annab Ukrainale rakette, mille kasutusaeg hakkab juba lõppema ning mis seetõttu oleks nagunii tulnud relvastusest välja arvata.

Samuti kinnitas ta, et Ukraina vajab hädasti ka lühimaa õhutõrjet, ehkki Vene lennukid lendavad ja korraldavad oma rünnakuid Ukrainas rindejoonest nii palju kaugemal, et jäävad selle laskeulatusest välja.

"Kõik õhukaitsesüsteemid ja -moon on viimaste kuude jooksul pidevalt olnud Ukraina prioriteetsete vajaduste esikolmikus, sh lühimaa-süsteemid nagu Mistral, Stinger, Piorun. See tähendab, et Ukrainal on kahtlemata nende süsteemide järel pidev vajadus ja kasutusotstarve," ütles Nõlvak. "Mistrali saab kasutada erinevate õhuvahendite vastu. Seda, kuidas relvasüsteemi kõige paremini, otstarbekamalt ja milliste sihtmärkide vastu kasutada, otsustab Ukraina kaitsevägi juba vastavalt nende vajadustele," lisas ta.

Mistral on infrapuna kiirgusele isesihituv "lase ja unusta" põhimõttel töötav õhutõrje raketisüsteem, mille efektiivse tegevuskaugus ulatub kuue kilomeetri kaugusel lendavate õhuründevahenditeni.

Mistral on kompaktne ja multifunktsionaalne ning seda saab kasutada nii maapinnalt, aga ka autodelt, laevadelt ja helikopteritelt laskmisel. Süsteem on kasutusel 30 riigis üle maailma.

Mistrali rakettide tabavusprotsent on üle 90 ja ühe lasu hind küünib üle 100 000 euro.