"Meil on palju ebakindlust selles valitsuses – kas peaminister vahetub või ei vahetu. Me ootame praegu kõik seda, mis toimub järgmisel nädalal Euroopa Liidu mitteametlikul ülemkogul," ütles Kallas "Esimeses stuudios".

"Mina Kaja Kallase äraminekut ei oota. Ma ootan selgust. Praegune ebakindlus on valitsuse tööd halvav," sõnas Kallas.

Kallase sõnul on valitsuses kaks erakonda, kes on nõus riigirahanduse korda tegema. "Meil on vaja veenda selles ka sotsiaaldemokraate," sõnas Kallas.

Antud olukorras on kõik laual, ka maksuküüru kaotamise ärajätmine, sõnas Kallas.

Ka riigikaitsesse tuleb võibolla senisest enam raha paigutada. "Üle kolme protsendi läheb riigikaitsesse, aga kuna julgeolekuolukord on läinud halvemaks viimase aasta jooksul, siis peame tegema ka seda plaani, mis puudutab potentsiaalset riigikaitsekulude tõstmist. Näiteks ka riigikaitsevõlakirjade müüki Eesti inimestele. See teema pole meil käinud laual, aga see on väga oluline," ütles Kallas.

"Me oleme riigieelarve kolmes valdkonnas tükkideks võtnud ja sealt on 120 miljonit eurot kokku hoitud. See on must töö, mis valijatele ei meeldi, lihtsam oleks lubada pensionifondide laialitassimist, aga see poliitika alates aastast 2015 on meid viinud sinna, kus me oleme praegu. Ma olen nõus, et ma pole valitsuses aastal 2027, aga me peame need asjad valitsuses ära tegema – need asjad, mis on seotud riigirahanduse kordategemisega ja Eesti riigi jätkusuutlikkuse tagamisega," sõnas Kallas.

Parempoolsete või Reformierakonnaga liitumist ei pea Kallas võimalikuks.

"Reformierakonna jaoks on julgeoleku teema kõige olulisem, aga Eestil peab olema rohkem jõudu, eelarve peab olema korras, see ei anna mulle öörahu," sõnas minister.

"Rahvale tuleb selgitada, miks me neid otsuseid teeme valitsuses – meil on vaja rahvuslikku kokkulepet, et meil on vaja kärpida, makse tõsta, laenu võtta. Me peame kõiki neid asju tegema. Peale kärpimise muid variante ei ole," sõnas Kallas.

Kallase sõnul sellises mahus maksutõus korraga ei ole võimalik, sest Eesti majandus ei pea sellele vastu.

"Eestil on vaja kärpida umbes üks protsent SKP-st ja teha üks protsent maksutõususid. Meil on vaja võtta ka laenu investeeringuteks," sõnas Kallas.

"Erakond vajab sisekaemust"

"Asi pole selles, et valija on kärsitu, vaid et meie ootused polnud asjakohased endale," kirjeldas Kallas Eesti 200 süveneva ebapopulaarsuse põhjuseid.

"Riigieelarve põhjustas Eesti 200 üllatuse, kuid me võtsime vastutuse, et riigieelarve korda teha, aga me ei ole seda korda teinud. See on kõige suurem ülesanne, millega hakkame tegelema järgmises valitsuses – olgu selle koosseis milline tahes," rääkis Kallas.

Erakonnale uue esimehe valimisega Eesti 200 ei kiirusta, valimised on suve lõpus. "Me tahame teha päriselt erakonna esimehe valimisi. Eelmine kord käis see liiga kiiresti. Praegu vajame sisekaemust erakonnas," sõnas Kallas.

Erakond on ka muidu põhjendamatult kiirustanud, sõnas Kallas. Näiteks selles, mis puudutas erakonna liikme Züleyxa Izmailova väljaviskamist.

"Sellisel viisil otsuste tegemine on viga – nii fundamentaalseid otsuseid tehakse vähem kui kümne tunniga! See oli viga. Ka see selgitus, et keegi avaldab oma arvamust ja siis visatakse ta välja, ei olnud kohane," sõnas Kallas.

Fraktsioon ei arvanud Izmailovat välja, aga Zuzu liitus kolmapäeval Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. "See tuli üllatusena, aga võitlen ka edaspidi kõigi oma meeskonnaliikmete eest. Juhatuse tasandil on Eesti 200-s suhteid, mida pole võimalik taastada – nad ei saagi juhatuses koos töötada. Need konfliktid on isiksuste tasandil. Uutel valimistel valitakse meeskond, kes suudab koos töötada. Fraktsioonis aga meil pole ühtegi probleemi," rääkis Kallas.

Eesti 200-s ei ole leere, nagu oli EKRE-s. "Lihtsalt paar inimest pole saanud juhatuses omavahel läbi. Zuzu oli üks nendest ja see probleem on nüüd lahenenud," sõnas Kallas.

Kallas väga-väga kaalub erakonna esimeheks kandideerimist. "Tsentrist paremal vaadetega erakonda on Eestile vaja ja ma olen valmis seda vastutust kandma, aga ma pole veel oma perekonnaga rääkinud," sõnas Kallas.