"Peaminister valetas Eesti rahvale näkku selleks, et varjata oma valitsuse riigikaitsealast tegematajätmist. Ma tean kindlalt, et kaitseväe juhataja sõjalise nõuandes olid need ettepanekud juba aasta tagasi sees ja valitsus lükkas need tagasi," ütles Reinsalu neljapäeval "Aktuaalsele kaamerale".

"Olen ka selle kohta teinud eelmisel suvel arupärimise [kaitseminister] Hanno Pevkurile, mis oli täiesti sisutu vastus, aga Pevkur kavalalt salastas selle. Nii et minu jaoks on see väga tõsine julgeolekuprobleem, et riigikaitse ja julgeoleku asjades nii ohtlikus olukorras riigi peaminister meile selleks, et olukorda ilustada või tegematajätmisi õigustada, valetab meile," jätkas Reinsalu.

Tema sõnul tähendab selline olukord usaldamatust riigikaitse küsimuses.

"Aga meie julgeolek põhineb usaldusel. Ma arvan, et selles küsimuses on vaja selgust ja minu veendumus on, et peaminister ei saa oma ametis sellisel moel jätkata, ta on jooksnud lati alt läbi nii sellega, et töö tegemata jätnud, aga paraku on ka seda varjates avalikkusele valetanud," rõhutas Isamaa esimees.

"Üks aus ametnik, selleks et meid hoiatada, pani ameti maha. Vastuseks valitsuse tegematajätmisele aasta jooksul valetab peaminister, et tema luges Salmi murest ajalehest," kirjutas Reinsalu oma sotsiaalmeedia postituses. "Vajame selgust, kuidas on valitsus siis menetlenud nõuannet moonavajaduse kohta," lisas ta.

Oma intervjuus ERR-ile ütles Reinsalu, et rahavajaduse katmiseks tuleb võtta riigikaitselaen: "See rahaline eraldis tuleb leida ja siin ei ole mõtet hämada, nagu peaminister ütles, et tuleb automaksu viis korda tõsta – tuleb võtta ühekordne riigikaitse laen ja ongi kogu lugu!"

Moona ostmiseks laenu võtmine on tema hinnangul mõistlik, kuna see on ühekordne kulu, lisas ta.

Lisaks moonavajaduse tähelepanuta jätmisele tõi Reinsalu välja ka oma teise etteheite: "Valitsus on ju lasknud kaitseministril nädalad tagasi vastu võtta kaitseministeeriumi nelja-aastase arengukava, millega võimevajadusi, mida neljaks aastaks planeeriti, vähendatakse ligi 400 miljonit eurot."

"Ja see on loomulikult täielik sigadus. Ma arvan, et ka see võis olla detonaator kaitseministeeriumi ametist lahkuvale kantslerile et viidetega SKP prognoosilisele vähenemisele on maha tõmmatud 173 miljonit ja Ukraina sõjalise abi raha on kirjutatud meie enda kaitseväe võimevajaduste arendamise raha arvele. Ehk teisisõnu valitsus on väga sadistlikult vastandanud Ukraina sõjalise abi vahendid, mida valitsus poliitiliselt otsustas ja on tegelikkuses sellega meie enda võimevajadust nõrgestanud. Loomulikult Ukraina vahendid tuleb leida, aga mitte meie enda riigikaitse arengukava vahendite arvelt," rõhutas Reinsalu.

Kolmapäeval lahkumisest teatanud kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm on ametist loobumise põhjusena nimetanud võimetust valitsusele täiendavate kaitseinvesteeringute vajadust selgeks teha.

"See on päriselt ka tõsine asi, ma olen päriselt ka mures selle pärast. See 1,6 miljardit ei ole puudu mingisugusest ideaalist või mingisugusest tabelist, see on puudu sellest, mis on Eestil minimaalselt vaja, et enne NATO vägede siia jõudmist Eesti sõjaliselt hakkama saaks. Ja see ei ole jälle kuskilt suvaliselt välja mõeldud, see tuleb nendest samadest NATO plaanidest. See on erakordselt tõsine asi!" ütles Salm ERR-ile.

Peaminister Kallas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et tema ja kogu valitsus ei ole neid etteheiteid ära teeninud.

ERR-i ajakirjanik küsis Kallaselt, kas valitsus on nõus Kusti Salmi öelduga, et 1,6 miljardit eurot pole puudu mingisugusest ideaalist, vaid see on raha, mida Eestil on minimaalselt vaja moona ostmiseks, et Eesti rünnaku korral enne NATO appi jõudmist hakkama saaks.

"Meie oleme seda ajakirjandusest lugenud. Oleme küsinud ajakirjandusest loetu pealt nii Kusti Salmilt kui Martin Heremilt, rahandusminister on istunud ja plaani teinud," vastas Kallas. "Need süüdistused on üle võlli ja ma ei saa aru, miks neid tehakse. Me ei ole saanud arutada, et küsida neid samu küsimusi."