"Lühidalt öeldes on ju kolm varianti: kas tõstetakse maksu, võetakse laenu või kehtestatakse mingit tüüpi võlakiri," rääkis Pevkur reede ennelõunal ERR-ile, kommenteerides sel nädalal kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi laia tähelepanu saanud soovitust eraldada laskemoona ostmiseks veel lisaks 1,6 miljardit eurot.

"Lõppkokkuvõttes on kõikide nende variantide puhul kuidagi vaja – ka võlakirja ja laenu puhul – hakata seda finantseerima. Nii et lõppkokkuvõttes ma ei näe seda võimalust, et selle otsuse tegemisel oleks võimalik olemasolevate eelarvepiiride sees seda teha, elik – me ei suuda kindlasti kokku hoida riigieelarvet nii palju, et laskemoonavarusid veelgi enam varuda. Ja sellest tulenevalt loomulikult see tähendab mingit tüüpi otsust – on ta siis laiapindne riigikaitsemaks, on ta laen või mis iganes. Aga igal juhul see tähendab seda, et me peame avama maksudebati ja sealjuures arvestama, et ka teised valdkonnad kindlasti selle debati käigus soovivad lisavahendeid oma valdkonda saada," rääkis Pevkur.

Maksumuudatuste vajadusest ning teiste valdkondade rahavajadusest rääkis neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ka Sotsiaalmemokraatliku Erakonna esimees, siseminister Lauri Läänemets.

Kommenteerides 1,6 miljardi euro küsimust, ütles kaitseminister, et üldisemalt on lisamoona vajadusest avalikkuses ka varem räägitud ja see pole üllatav. Küll aga pole tema sõnul selle ettepaneku täpsemaid detaile avaldatud.

"Pigem on küsimus olnud selles, kas ja millised on need täpsemad arvutused, ja need täpsemad arvutused on tõesti nüüd viimasel ajal valmis saanud, kui me räägime reaalsetest moona numbritest ja liikide kaupa. Ja pärast seda, kui need arvutused on olemas, nendele on saanud natuke rohkem ka sisse vaadata, siis saab tõesti mõistliku tempoga edasi liikuda," rääkis ta.

"Oleme rääkinud rahandusministriga, fraktsioonidega ja nüüd loomuliku protsessina liigume edasi riigikaitsekomisjoni ning loomulikult keegi kusagil ei venita," lisas minister.

Küsimusele, millal ta läheb valitsusse konkreetse ettepanekuga, ütles Pevkur, et on teemat arutanud juuni algusest saadik kaitseväe juhatajaga ja kaitseväe juhataja asetäitjaga, kellest saab tulevane kaitseväe juhataja, ning ka kantsleriga ja tutvustanud rahavajadust erinevatele erakondadele.

"Nüüd me oleme jõudnud sinnamaani, et [riigikogu] riigikaitsekomisjon saab detailse ülevaate esmaspäeval ja pärast seda, kui me saame kõik need tagasisided, siis saab ka vabariigi valitsuse lauale selle arutelu viia. On see mõne nädala pärast, on see kiiremini, mõned nädalad hiljem, ma seda hetkel ei oska öelda," rääkis kaitseminister.

Ta rõhutas, et teema viimisel valitsusse tuleb vaadata, et võimalikult paljud ministrid oleksid arutelu juures, kuna see oleks väga suur poliitiline otsus, mis tähendab uusi maksumuudatusi või laenuvõtmist.

"Mis iganes vormis leitakse sellele lahendus – igal juhul me seda arutame ja püüame teha võimalikult kiire otsuse. Aga lõppkokkuvõttes, nagu ma ütlesin, kusagilt mujalt raha riigieelarvesse ei tule kui maksumaksja taskust," tõdes ta.

Pevkur ei öelnud, kui suurt summat ta valitsuselt küsima läheb.

"Aga loomulikult tuleb arvestada ka seda, et nii suure täiendava koormuse võtmine rahandusele tähendab seda, et Eesti maksumaksja peab selle moel või teisel ühel päeval ikkagi kinni maksma," kordas kaitseminister.

Lauri: on erinevaid variante, kuidas neid ostusid rahastada

Pevkuri erakonnakaaslane, riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Maris Lauri ütles ERR-ile, et 1,6 miljardi euro eest laskemoona ostude rahastamiseks on valitsusel kindlasti erinevaid variante.

"Esimene küsimus on sellest vajadusest ja nii palju, kui mina olen aru saanud, siis see vajadus on olemas. Väga palju sõltub sellest, mis ajal on vaja, milliseid summasid ehk millisel kujul see rahavoog peaks olema. Kindlasti on olemas väga erinevaid variante, kuidas selliseid ostusid rahastada," ütles Lauri ERR-ile.

"Tõenäoliselt tulebki kasutada erinevaid viise vajalike ostude nii-öelda katmiseks, finantseerimiseks ja ülalpidamiseks. On diskussioonide koht, kuidas seda parimal viisil teha," lisas ta.

Lauri sõnul võib laskemoona ostudeks võtta laenu, tõsta makse või jätta midagi tegemata. "Selliste suurte summade puhul on mõistlik asju kombineerida," sõnas Lauri.

"Laskemoona hooldamise püsikulud tuleks katta kindlasti püsituludega, ühekordsete ostude puhul võib kaaluda ka laenu võtmist," märkis ta.

Lauri rõhutas, et hankesse mineku korral peab vastav summa olema riigieelarves juba kirjas, isegi kui reaalsed väljamaksed tuleb teha kunagi hiljem ning seetõttu nõuab see väga detailset finantsplaneerimist.

"Ma saan aru, et ajasurve on hästi suur, aga see ei tähenda, et otsus lahendatakse ühe või kahe päevaga, see nõuab natuke rohkemat ettevalmistust. Minu teada rahandusministeerium kogu selle materjali ja ettepanekutega tegeleb," lisas ta.

Lauri tõdes, et valitsuse liikmed peaks suutma riigikaitsega seotud teemasid väga täpselt avalikkusele selgitada. "Täpsemad selgitused kohe algusest peale oleks kindlasti abiks. Mõnede valitsusliikmete sõnavõtud ei olnud alguses võib-olla üheselt mõistetavad või tekitasid arusaamatust. Ma ühtepidi mõistan, kui sa oled kogu aeg asjas sees, siis sulle endale võivad kõik asjad väga selged tunduda.
Kõrvaltvaatajale ei pruugi see üldse nii olla," rääkis Lauri.