Eurovalimistel olid edukamad paremerakonnad ja enim kohti kaotasid liberaalid ning rohelised.

Suureks koalitsiooniks on aga endiselt hääled koos ehk komisjoni selja taha saavad ka pärast neid valimisi koonduda Euroopa Rahvapartei (EPP), liberaalid ja sotsiaaldemokraatide fraktsioon. Kokku oleks neil 720-kohalises parlamendis ligi 400 kohta.

Suure koalitsiooni ülekaal on aga napp ning seetõttu võib von der Leyen vajada ka teiste poliitiliste jõudude toetust. Pilgud on nüüd pööratud ka roheliste poole, kes tahavad, et EL jätkaks oma praegust kliimapoliitikat, vahendas Financial Times.

Rohelise kokkuleppe eesmärgiks oli muuta Euroopa 2050. aastaks süsinikuneutraalseks. Selle poliitika käivitas von der Leyeni enda juhitud komisjon. Samas on see poliitika pandud juba osaliselt seisma, kuna komisjon tahab rahustada vihaseid põllumehi ja võimsaid tööstusgruppe.

Rohelepe võib nüüd von der Leyeni tagasivalimisel saada kaalukeeleks. Roheliste juhtiv poliitik Bas Eickhout ütles kolmapäeval, et tema fraktsiooni prioriteedid eelseisvatel läbirääkimistel on roheline kokkulepe ja selle jätkamine. 

Iroonia seisneb aga selles, et von der Leyeni enda käivitatud rohelepe võib talle nüüd hoopis komistuskiviks saada. Tema kodupartei Euroopa Rahvapartei (EPP) juba kritiseerib üht roheleppe keskset elementi. EPP tahab sisepõlemismootorite keelu tühistada, seda keeldu aga peetakse üheks roheleppe alustalaks.

EPP lubas samas juba valimiskampaania ajal, et võtab rohepöördelt hoogu maha ning võitis seejärel suurelt ka valimised. Kriitikud leiavad, et komisjon peaks lähenema roheleppele pragmaatilisemalt ja seetõttu võib von der Leyen pöörata pilgu hoopis parempopulistliku grupi Konservatiivide ja Reformistide (ECR) poole. Samas Saksa kantsler ja sotsiaaldemokraat Olaf Scholz on juba hoiatanud von der Leyenit sellise liidu sõlmimise eest. 

ECR- fraktsiooni juhib samas Itaalia peaminister Giorgia Meloni, viimastel valimistel suurendas ECR ka oma toetust. ECR-i liider Nicola Procaccini rääkis, et tema fraktsioon ei toeta rohelist kokkulepet, kuna see on liiga ideoloogiline. Scholzi enda jalgealune läheb kodumaal aga üha tulisemaks, kuna tema koduparteid (SPD) tabas viimastel valimistel suur tagasilöök.