"Juhtimisparalüüs valitsuskoalitsioonis mõjutab nüüd selgelt ka meie julgeolekut," ütles Reinsalu.

"Usaldan [protestiks poliitikute otsustamatuse vastu ametist lahkuvat kaitseministeeriumi kantslerit ] Kusti Salmi rohkem kui kogu seda valitsust. Vapper mees, tegi oma sammu, et ühiskonda äratada," märkis Reinsalu. Ta kordas, et peaminister Kaja Kallas on valetanud, kui ütles, et sai 1,6 miljardi euro suurusest kaitsevaldkonna lisarahavajadusest teada ajakirjandusest.

"Raha küsimus on hämamine peaministri poolt. See on ühekordne raha, tuleb riigikaitselaen võtta ühekordse ostu sooritamiseks," ütles Reinsalu. "Oleme kriitilises olukorras, aasta oleme raisku lasknud."

Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne oli eelmises koalitsioonis valitsuse otsuste alus, nii on ka selle valitsuse koalitsioonilepingus, lisas Reinsalu.

Samas ETV hommikusaates esinenud kaitseminister Hanno Pevkur vältis vastamist küsimusele, kas Kusti Salm esitas talle oma lahkumisteate põhjendusena 1,6 miljardi küsimuse toppamajäämise. "Ei usu, et see oli peamine põhjus," ütles ta pärast saatejuhi mitmendat küsimust.

Pevkur nimetas toimuvat "mudamaadluseks". "Teeme kõik, et leida puuduolev 1,5 miljardit. Kantsleril ja kaitseväe juhatajal on õigus neid ettepanekuid teha, mina viin need valitsusse ja valitsus vaatab ühiskonda tervikuna," rääkis ta.

Samuti ei andnud Pevkur ühest vastust küsimusele, mis hetkel 1,6 miljardi euro teema jõudis ministriteni.

"Mõnda aega, keegi ei eita. Erinevates vormides. Täpsem arutelu oli 5. juunil, samal päeval kohtusime rahandusministriga ja tutvustasime kaitseväe juhiga talle ettepanekuid," ütles Pevkur.

Pevkur lisas, et on leppinud esmaspäevaks kokku erakorralise riigikaitsekomisjoni kohtumise, et laskemoona lisavajadust arutada.

Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) ütles samas saates, et küsimus sellest, kui kaua valitsuse poliitikud on täiendava laskemoonavajaduse teemat teadnud, on "kõrvaline" ja tuleks maha rahuneda. "Peaksime keskenduma küsimusele, kuidas seda kriitilist vajadust lahendada," ütles ta.

Samas märkis Kaljulaid, et riigikaitsekomisjon on kohtunud nii Kusti Salmi kui ka kaitseväe juhataja Martin Heremiga, et neid küsimusi arutada ja ta ei oska öelda, mis jäi komisjoni esimehele Kalev Stoicescule 1,6 miljardi asjas selgusetuks. "Ei ole ühtegi dokumenti Eestis, mida riigikaitsekomisjoni esimees ei saaks näha," lisas ta.

Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu ütles Vikerraadio hommikusaates, et 2023. aasta valimiste järel on Eesti julgeolekut puudutavate otsuste tempo maha käinud. Toimunud on tugev atmosfääri nihe, mis on ära väsitanud nii Heremi kui ka Salmi, lisas ta.

"Öelda, et avaldus lisaraha kohta ei ole laekunud, olukorras, kus veebruaris Pevkur ütles, et seda on arutatud ja tema seisukoht on eitav," märkis Oidsalu.

"8. juunil 2023 arutasid riigikaitse arengukava lisataotlust valitsuse liikmed Kallase ja Pevkuri juuresolekul ja sellest on ka kirjalik jälg," ütles Oidsalu.

Ka kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul olid valitsuse liikmed pikemat aega teadlikud 1,6 miljardi euro suurusest lisarahavajadusest laskemoona ostmiseks. Peaminister Kaja Kallas ütles samas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et tema luges kaitsevaldkonna rahavajadusest ajalehest.

Opositsiooni kuuluva erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu leiab, et
peaminister valetas, et varjata oma valitsuse riigikaitsealast tegematajätmist. "Ma tean kindlalt, et kaitseväe juhataja sõjalises nõuandes olid need ettepanekud juba aasta tagasi sees ja valitsus lükkas need tagasi," ütles Reinsalu neljapäeval "Aktuaalsele kaamerale".

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles neljapäeval, et 1,6 miljardi küsimus ei ole kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salmi ja ka kaitseväe juhataja Martin Heremi ametist lahkumise põhjus. Mehed on ise öelnud vastupidist. Pevkur ütles ka, et Salmi lahkumine tuli talle üllatusena, küll aga mitte vajadus laskemoona järele.