Pevkur 1,6 miljardi leidmisest: me ei saa uute maksudega riiki lõhki rebida
Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ütles, et vajadust leida 1,6 miljardit eurot laskemoona ostmiseks ei ole nurka visatud, aga samas ei saa riiki uute maksude ja laenudega lõhki rebida. Pevkuri sõnul ei ole 1,6 miljardi küsimus kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salmi ja ka kaitseväe juhataja Martin Heremi ametist lahkumise põhjus.
Pevkur ütles, et Salmi lahkumine tuli talle üllatusena, küll aga mitte vajadus laskemoona järele. "Kaitseväe juhataja on seda korduvalt rääkinud. Me oleme seda kaitseministeeriumis arutanud. Me peame arvestama sellega, et see on jalajälg tulevikku, eriti rahanduslikult, aga keegi pole seda kusagile nurka visanud. Me arutame seda praegu rahandusministriga ja oleme teinud rahandusministrile eraldi briifi koos kaitseväe juhatajaga, mida see tähendaks," ütles Pevkur ERR-ile.
Pevkuri sõnul oli rahandusministriga kohtumise juures ka kantsler Salm. "Nii et
ta teab, et tegelikult valitsuses on ministrite tasandil see arutlusel ja loomulikult, kui vähegi rahanduslikult on võimalik seda teha, siis me seda esimesel võimalusel teeme," sõnas Pevkur.
Peaminister Kaja Kallas ütles aga neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsuses ei ole seda teemat arutatud ning et tema on kuulnud selle kohta meediast.
"Tuleb ära lahutada seda, et mida me teeme taustal, enne kui me valitsusse läheme. Eelarveküsimusi hakkab valitsus arutama septembris, kui hakatakse tegema riigi eelarvestrateegiat. Ja selleks, et seda kõike ette valmistada, pean mina arutama seda rahandusministriga juba varem. Nii et me kahekesi oleme seda arutanud, millised võimalused võiksid olla. Ja selles mõttes on igati korrektne, et valitsuse tasandil veel ei ole tõepoolest seda lauale pandud," rääkis Pevkur.
Pevkur viitas, et kaitseväe juhataja sai viimaste arvutustega valmis alles mõned nädalad tagasi. Ministri sõnul sai ta vastava ettepaneku Heremilt 1. juunil ning on alates sellest intensiivselt ideega tegelenud.
"Oleme teinud eraldi kohtumise kantsleri, kaitseväe juhataja ja tulevase kaitseväe juhatajaga. Oleme tutvustanud seda ideed väga põhjalikult rahandusministrile, rääkinud erinevate erakondadega. Leppisime selle nädala esmaspäeval kokku kohtumise järgmiseks esmaspäevaks riigikaitsekomisjoniga. Nii et me oleme kasutanud iga päeva selleks, et seda ideed arutada," rääkis Pevkur "Aktuaalsele kaamerale".
Ta märkis, et valitsus arutab küsimust eelarvekõnelustel.
"Valitsus arutab nii suurte rahaliste kohustuse võtmist riigi eelarvestrateegia raames. Selleks peab olema tehtud korralik eeltöö. Korralik eeltöö eeldab seda, et on olemas kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne. Sõjalisest nõuandest tulenevalt tehakse rahalised arvutused ja siis minnakse seda valitsusse arutama," ütles Pevkur.
"Ei ole mõtet seda asja suureks puhuda"
Reporter Joosep Värk küsis Pevkurilt, kas peaministri väide sellest, et tema luges selle kohta meediast, saab tõele vastata.
"Ma ei hakka siin kommenteerima ühtegi kellegi teise väidet. Mina saan rääkida sellest, mida me oleme teinud ja ei ole mõtet otsida siin intriigi minu ja peaministri vahel või valitsuse arutelu või mitte arutelu vahel. Seda intriigi ei ole. Ei ole ka kindlasti kaitseministeeriumi ja kaitseväe juhataja vahel mingisugust intriigi. Kindlasti ei ole mõtet seda asja kuidagi suureks puhuda," vastas Pevkur.
"On tavapärane tööprotsess, kus ühel hetkel kantsler otsustas, et tema enam kaitseministeeriumi kantslerina töötada ei taha ja esitas lahkumisavalduse," lisas ta.
Pevkur ei öelnud, kas ta selle pärast, et kantsler Kusti Salm ja kaitseväe juhataja Martin Herem valitsuse soovimatuse tõttu leida 1,6 miljardit laskemoonaks, lahkuvad, endal mingit vastutust tunneb.
"Kaitseväe juhataja oma lahkumise põhjendamiseks kordagi ei kasutanud seda, et ta läheb ära sellepärast, et 1,6 miljardit ei ole. Sel hetkel, kui tema oma lahkumisest teada andis, ei olnud neid numbreid sellisel kujul üldse veel ka tema
arvutustes laual. Nii et selles mõttes need tuleks ära lahutada. Ja kui ma vaatan ka kaitseministeeriumi kantsleri juttu, siis ta ju ütles, et ta oli aasta alguses seda kaalunud, et ta soovib ära minna. Need on olnud nende mõlema isiklikud otsused.
"Mina olen huvitatud sellest, et me vaatame tulevikku. On uus kaitseväe juhataja valitud, väga tugev kaitseväe juhataja. Ja kindlasti saab olema ka väga tugev kantsler," lisas minister.
"Ei ole julgeolekut ilma finantsilise jätkusuutlikkuseta"
Reporter Joosep Värk viitas, et Herem mainis, et otsustajate tasandil ei ole valmisolekut teha neid investeeringuid, mis vaja oleks ja et ta ei suuda otsustajaid veenda, nii nagu ka kantsler Salm seda ütleb.
"Kuulge. Ei ole olemas Eesti riigi julgeolekut ilma finantsilise jätkusuutlikkuseta. Me ei saa riiki lõhki rebida uute maksutõusudega või laenukoormatega ühe spetsiifilise valdkonna jaoks," vastas Pevkur.
Pevkuri sõnul vajavad kõik valdkonnad veel rahasüsti. "Valitsuse asi ongi leida need õiged otsused. Ja need otsused tehakse alati valitsuses
riigi eelarvestrateegia käigus, ärme rutta sündmustest ette. Kui riigi eelarvestrateegia saab lukku, siis me saame ka põhjendada neid valikuid,
miks ühte- või teistpidi. Aga me teame, et riigi rahanduslik seis ei ole hea, sealt vaatab vastu mitmesaja miljoni eurone puudujääk ja kui me räägime pooleteist miljardi lisamisest sinna, siis see on väga-väga suur maht," sõnas Pevkur.
Kolmapäeval ametist lahkumisest teatanud kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm nimetas loobumise põhjusena võimetust valitsusele täiendavate kaitseinvesteeringute vajadust selgeks teha.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: Intervjueeris Joosep Värk