Tundub, et valitsuses on tekkinud segadus – peaminister Kaja Kallas ütles, et ta tõepoolest ootab ametlikku ettepanekut, kuidas lahendada seda 1,6 miljardi euro küsimust, mis on vajalik laskemoona ostmiseks. Ta ütles, et valitsuse liikmed loevad seda ajakirjandusest, aga Kusti Salm ja kaitseväe juhataja Martin Herem pole teinud ametlikku ettepanekut. Kui kaugel see asi siis tegelikult on?

Mina olen tutvustanud kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet laskemoona hankimiseks viimase kahe kuu jooksul kaks korda riigikaitsekomisjonis, Reformierakonna fraktsiooni, väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmetele kaitseministri juuresolekul, lisaks kaitseministri juuresolekul rahandusministrile. Kutsusid mind enda juurde ka riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindajad koos siseministriga. Nii et nendele kõigile olen ma sellest ülevaate andnud.

Ma ei oska öelda, kuidas peaks edasi käituma. Tõenäoliselt peaksin ma siis tegema mingisuguse ametlikuma paberi peaministrile või valitsusele. Aga ma olen siiamaani arvanud, et seda viib edasi ministeerium.

Võib-olla olen siis tekitanud tõesti kuidagimoodi segaduse, et ma ei ole protseduuridest aru saanud. Aga valitsuse liikmed ja kaitseminister kindlasti on sellest kõigest teadlikud.

Tegelikult oleks pidanud kaitseminister Hanno Pevkur (RE) olema see, kes selgelt oleks pidanud selle püstitama valitsuse kabinetiistungil. Ilmselgelt selliseid asju ei arutata avalikult. Hakkasite sellest rääkima juba, kui mu mälu mind ei peta, novembrikuus kui mitte varem. Sellest, et meil on selline kriitiline vajadus olemas ja on olemas ka konkreetne plaan, mille jaoks seda raha vaja on ehk see ei ole lihtsalt suvaline rahaküsimine. Ja nüüd oleme juunikuus ja valitsuse liikmed kehitavad õlgu ja ütlevad, et nad ei ole saanud ametlikku ettepanekut, et üldse midagi arutada.

See võib vastata tõele, sest niimoodi paberi peal ettepanekuna ma seda tõesti teinud ei ole. Küll aga maikuust alates, kui meil on täpsed arvutused olemas – mitte lihtsalt üldine kontseptsioon, vaid täpsed arvutused, ja võimalik näidata ka kogu arvutuskäiku – olen ma seda valitsuse liikmetele näidanud.

Ja võib-olla tõesti olen eksinud mingisuguste protseduuride vastu ja valesti asjadest aru saanud. Aga ma ei saa seda küll öelda, et nad ei ole teadlikud arvudest – täpselt arvudest ja arvutuskäikudest.

Peaministrile ma seda tõesti ei ole esitanud. Selles on tal õigus.

Mulle kõrvalt tundub, et kaitseminister on jätnud mingi väga olulise töö tegemata.

Seda ma ei oska praegu küll hinnata.

Olete aru saanud, miks kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ametist lahkus? See on seesama küsimus 1,6 miljardist eurost. Ühe ministeeriumi kõrgeim juht on astunud tagasi sellepärast, et ta ei ole saanud poliitikutelt mingit reaktsiooni. Ei tahetagi arutada, on selle asja kokkuvõte.

Ta on ise väga hästi ära öelnud kõik need põhjused, aga see ei ole ju ainuke põhjus. Ta on seal välja toonud ka mõningaid teisi eriarvamusi. Nii et seda võib sealt lugeda.

Kas te olete käinud ka Reformierakonna juhatusele tutvustamas seda plaani?

Ei ole käinud, kuigi see oli plaanis. Aga hetkel mulle tundub, et nendel ei ole selleks vist aega. Neil on muid teemasid.

Nad ütlesid teile ära.

Ega ma ei ole midagi kokku leppinud, vaid ma olen teinud selle ettepaneku, aga ma tean, et neil praegu selleks aega ei ole.

Kas see arvutus, mis te olete teinud, saab see ka tegelikult avalikuks või see jääb selliseks riigisaladusega kaetud asjaks?

Ta ei ole riigisaladus ega kaetud. Ta ongi tehtud selliseks, et me saaksime nende arvutustega minna näiteks ka kaitsetööstusesse. Ükskõik, kas see on Eestis arenev ja mingi potentsiaalne ettevõte või näiteks välismaised tootjad, kes saaksid näha, milline siis see potentsiaal üleüldse oleks või milline oleks meie vajadus.

Tegelikult on see paber olemas – on vaja lihtsalt vajutada send-nuppu ja see jõuab kõikide ministrite lauale, kui on vaja?

Just nii.

Aga lihtsalt kaitseminister pole seda teinud?

Kui te niimoodi selle küsimuse esitate, siis ma ütlen, et tõenäoliselt ei ole mina seda send-i teinud ka temale. Küll aga on see tal saadaval meie infovõrkudest ja veel korra – ma olen seda kõike esitanud. Võib-olla on siin tõesti tegemist mingisuguse segadusega, et mingi asi ei ole ametlikult esitatud ja mul on sellega ka varem kogemusi olnud.

Herem käis neljapäeval julgeolekuvajadustest rääkimas ka ETV saates "Esimene stuudio".

Kas on lahkuva juhi privileeg, et lõpus saab öelda ära ka kõik need asjad, mida varem ei tahtnud?

Ei ole. Ohuhinnang, hirm on see, mis seda sunnib ütlema. Ma ei ole kindel, et oht, millest me räägime, ei realiseeru mitte kunagi. Ma kardan, et see võib realiseeruda, kui me ei tee teatud asju. Ja sellepärast ma siis räägingi, juhtides sellele tähelepanu. Paraku see on selline paljude jaoks kohustuslik retoorika ja moeasi rääkida Venemaast kui ohust, uskudes, et tegelikult see kunagi ei realiseeru ja jättes sellepärast tegemata olulised asjad või tehes neid liiga vähe ja analüüsides ja mõeldes liiga kaua.

Kui kiire selle 1,6 miljardi investeerimisega oleks ja milline on olukord hanketurul? Kui kiiresti sellest asja saaks?

Hanketurul ei ole seis väga roosiline. Paljud asjad, mida me tahaksime, tuleks tänase hinnangu järgi aastal 2027 või pärast seda. Ma ei ole kindel, et meil nii palju aega on. Aga kui meie riik ja mõni teine riik veel tuleks välja otsusega, et meil on sedasorti efekte kiiremini, siis ma arvan, et tootmine kiireneks oluliselt. Ja võib-olla hakkaks kiiremini tööle ka mingi Eesti-sisene alternatiivtootmine.

Seda oleks vaja kohe, täna ja praegu?

Seda otsust oleks vaja täna. Kuna meil on tekkepõhine eelarve, siis see raha hakkab kuluma sel hetkel, kui me midagi kätte saame.

Kusti Salm ütleb intervjuus Kärt Anveltile, et mõtlesin pikalt, kas lähen ära vaikselt öeldes, nagu sellistel puhkudel ikka, öeldakse, et olen väsinud, tahan tegeleda pere ja hobidega või ütlen, miks ma päriselt ära lähen. Huvitav, kellele Salm vihjas? Ega ometi mitte Heremile.

Mina olen seda tegelikult selgitanud ka, et väsinud. Ma võin öelda, et Kusti Salm ka väsis ära sellest võitlemisest. Mina põhimõtteliselt samamoodi. Kui mingid asjad enam edasi ei liigu... Sa oled võistkonna treener ja sa näed, et sa saaks tulla maailmameistriks ja selles võistkonnas on annet ja jõudu, aga no ei arene enam, no midagi ei liigu. Ja vahest on tunne, et see on ainult sinu näo pärast. Siis võib-olla on vaatamata heale positsioonile ja normaalsele palgale pakkuda seda ametit mõnele teisele treenerile. Kui sind ikka huvitab selle võistkonna käekäik.

Nii et Heremi väsimus tähendas ikkagi ka osaliselt või suures osas väsimust pidevast raha küsimusest, mida ei tulnud?

Raha küsimist. Mitte ainult, kõik ei seisne rahas. On palju tegevusi, mida me saame teha lihtsalt tehes asju teistmoodi või tõstes näiteks raha ringi mingite asjade sees, ükskõik, kas on kaitseväe, kaitseministeeriumi eelarves või riigi oma. Ma arvan jah, et selle ohuga seotud pakilisuse protsent inimeste hulgas või nende protsent, kes arvab, et seda ei juhtu, on liiga kõrge ja asjad tänu sellele on liiga aeglased.

Kui palju meil tegelikult selle asja korda tegemiseks aega on?

Kes oskab seda ennustada, kuni Venemaa on Ukrainaga seotud selles mahus, mis täna, on meil aega, aga me ei tea, millal see lõpeb. Ma arvan, et kui Venemaa tuleb poolte jõududega Ukrainast välja, asudes ainult kaitsele, kasutades ära oma üsna suurt tulejõudu, siis ta suudaks seal hoida seda tänast rinnet. Ja see pooljõud, mida saaks rakendada, mina arvan, et ainult mõne kuu pärast, see toob ikkagi üle 200 000 sõduri ja tuhandeid ühikuid tehnikat, kaks miljonit mürsku, 10 000 Shahed drooni. Selliseid asju, see oleks kõik pool sellest, mis ta täna aastas toodab või mis tal on.

Selle jaoks, et ta seda saaks teha, on kindlasti vaja ka mingisugust maailma ebastabiilsust. Nii et me peame vaatama, mis toimub Taiwani suunas, mis Iisraelis, mis Balkanil. Ja kui seal midagi kõrbema läheb ja ta on Ukrainast väljas, siis peame vaatama endale otsa, et kas me ise oleme üritanud seda ära hoida. Kas me oleme oma sammud teinud? Kui me need sammud teeme, siis see oht jääb potentsiaalseks ja igal hommikul meie ees horisondile liikuma. Kui me seda sammu ära ei tee, siis me meelitame teda endale külla, minu hinnangul.

Mis on need droonisõja arendused, mis meil praegu käigus on? Kas me suudame end kaitsta droonide ja rakettide vastu?

Jah, peaks suutma küll. Siin me oleme Ukraina käest õppinud võib-olla rohkem õhuseires ja õhutõrje tulejuhtimises, et need õhutõrjujad ka õigel ajal teada saaksid. Me oleme õppinud seda, et tasub ka kindlustada oma objekte. Ja see töö seisab alles ees. Eesti Energia, veed ja kütted ja kõik muud kohad. Ma arvan, et saaksime hakkama küll, aga sellesse tuleb väga tõsiselt suhtuda ja sinna tuleb investeerida.

Financial Times kirjutas äsja, et NATO-l või siis Euroopa idatiival on vaid viis protsenti sellest õhutõrjevõimekusest, mis vaja oleks. On selliseid kirjutisi üldse mõtet tõsiselt võtta?

Tõenäoliselt keegi, kes arvas, et arendusprotsessi tuleb kiirendada, selle välja ütles, aga ma väidan, et ta väga palju aru ei saa, millest ta räägib. See viis protsenti võib olla ainult see, mis tähendab Patriote või keskmaa õhutõrjet või ka pikamaa õhutõrjet. Täna oleks hädavajalik lisaks sellele vaadata just nimelt nendesamade Shahedide ja tiibrakettide vastu, mis muuseas on selles samas laskemoona arvutuses meil ka sees.

Teine huvitav diskussioon - Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubab saata sõjaväelised instruktorid Ukrainasse. Kas sõjaväelase vaates on üldse vahet, kas aidata ukrainlasi kusagil Lvivi kandis või siis kusagil 500 kilomeetrit eemal Poolas?

No me õpetasime Malis ka Mali armeed ühes kohas ja siis saatsime nad hoopis teise keskkonda, 1000 kilomeetrit eemale tegutsema ja nad hävisid seal kõik. Seal kodus õpetamine ja teatud asjade õpetamine on väga mõistlik. Ukrainlased saavad käia kiiretel kursustel kasvõi rindelt ära. Nii et see kindlasti neid aitaks. Turvalisuse poolest. Kas me võiksime seal õpetada pataljoni, 500 ja enam inimest korraga? See on nüüd juba iseküsimus. Ma arvan, et see vajaks ka väga tugevat õhukaitset ja siis juba ballistiliste rakettide vastu. Aga väiksemas mahus sõjaliselt oleks see mõistlik ja meile kindlasti ka kasulik, sest et sealt me saame hoopis teistmoodi infot kui siis, kui meile saadetakse õppursõdurid Suurbritanniasse.

Teie ametiaeg saab üsna kohe läbi. Kas pisut nukker ei ole? Palju ägedaid kamraade jääb maha.

Ei ole, aga võib-olla veel ei ole. Tegelikult viis ja pool aastat kaitsejuhatajana. See on ainult üks osa. Ma olen 32 aastat vormi kandnud, minu kõrval on inimesed, kellega ma tutvusin septembris 1992 sõjakoolis. Kindral Merilo, kellega ma tutvusin 1993 Kuperjanovis. See on veidi pikem aeg. Aga ma olen reservohvitserina juba oma näpu kuskile andnud, nii et küllap ma neid inimesi näen, olles ise ka võib-olla vormis veel.

Mis uue kaitseväe juhataja lähiaja kõige suuremad väljakutsed saavad olema?

Seesama ohutaju kujundamine. Ja sellega tegelikult natuke ka võitlemine ja iseenda sees. Ma tean, et Merilo tajub ohtu väga sarnaselt minuga. Ja kuidas sa töötad inimestega, kes seda nii ei taju? Siis hakkad neid sundima, kiirustama, motiveerima õpetama. Ja see nõuab väga palju energiat. Ma arvan, et see ta kõige suurem väljakutse ongi ja seda nii Eestis kui ka liitlaste hulgas.

Mida noor pensionär Herem ikkagi ise tegema hakkab?

Ma oen juba juba kindral Merilole andnud jah sõna, et ma esindan Eesti kaitseväge NATO reservväe komitees. Esimesel pensionipäeval, 1. juulil sõidan ma Suurbritanniasse, kus on vastav kohtumine ja olen seal neli päeva ikka jätkuvalt vormis.

Nii et ei mingit pensioni.

Eks siis tuleb pension ka, aga reservväe ja reservohvitseride koguga ma kindlasti olen seotud. Oma hobidega ma tegelen ka, Kaitseliit tõenäoliselt on ka seesama hobi. Kavatsen olla vanaisa, parem vanaisa, kui ma olen olnud isa. Ja eks ma siis vaatan veel, kas mingisugune ettevõtlus mind ka kutsub ja köidab. Ma olen praegu päris kindel, et midagi kindlasti on. Mul ei ole ühtegi lepingut küll veel, aga midagi on silmapiiril.

Poliitika?

Las ta jääb sinna, poliitika ei ole minu koht. Ma ei oska niimoodi tegutseda, nagu need inimesed. See on ikkagi oskus või mingisugune kannatus ja mul puudub see.