Eelarvekriis tõukas Saksa võimuliidu kuristiku servale

Saksamaa eelarvekriis aina süveneb ning võimuliit üritab järgmise aasta kulude osas kokkuleppele jõuda. Mõnede analüütikute hinnangul küündib puudujääk aga lausa kuni 40 miljardi euroni, kuid hiljutise valimiskaotuse tõttu ei taha parteid oma koalitsioonipartneritele rohkem järeleandmisi teha.
Saksa ministrid peavad läbirääkimisi, kuidas täita järgmise aasta puudujääki. Läbirääkimised on kantsler Olaf Scholzi jaoks tõsine proovikivi ning see on pannud koalitsiooni ühtsuse tõsiselt proovile.
Euroala suurim majandus on stagnatsioonis, eelarve esialgne versioon tuleb aga vastu võtta juba 3. juulil.
Ärisõbralik FDP toetab madalat maksukoormust ning rahandusminister Christian Lindner (FDP) soovib kulutusi piirata. Lindneri plaaniga pole aga nõus koalitsioonipartnerite juhitud ministeeriumid.
"Parteide seisukohad on vastuolus ja ma ei saa veel aru, kuidas me kokkuleppele jõuame," ütles üks asjaga kursis olev parlamendisaadik ajalehele Financial Times.
Roheliste ja FDP tülis toetas kantsler Scholz varem tihti Lindnerit. Scholzi kodupartei üritab aga toibuda viimasest valimiskaotusest, tema juhitud sotsiaaldemokraatlik partei (SPD) kogus vaid 14 protsenti häältest, mis üleriigilistel valimistel oli SPD ajaloo halvim tulemus. SPD aga asutati juba 134 aastat tagasi.
Pole nüüd selge, kas Scholz astub Lindneri selja taha ja suudab tehingu läbi suruda. Ka SPD juhtkond ei toeta kärped ning eelarvega seotud küsimused süvendavad nüüd lõhet Scholzi juhitud võimuliidus. Ühel poolel on SPD ja rohelised, mis toetavad lõdvemat eelarvedistsipliini, teisel pool on aga vabaturu peale panustav FDP.
Berliini Vaba Ülikooli politoloog Thorsten Faas ütles, et selliseid kulutustega seotud pingeid pole varem sõjajärgse Saksamaa ajaloos olnud.
"Kõik kolm osapoolt liiguvad vastupidises suunas. Kõigi närvid on täiesti läbi," rääkis Faas.
Koalitsioonis valitsesid juba varem tõsised erimeelsused, kuid võimuliitu tabas viimastel eurovalimistel suur tagasilöök. Seetõttu kasvasid pinged võimuliidus veelgi. Kolm valitsusparteid said ainult 31 protsenti häältest, 2021. aasta parlamendivalimistel oli toetus aga 52 protsenti.
Opositsioonis olev paremtsentristlik partei Kristlikud Demokraadid (CDU) said 30 protsenti häältest, teiseks jäi 15,9 protsendiga parempopulistlik AfD. Nüüd ei taha kolm valitsuserakonda kulutuste osas üldse järeleandmisi teha.
Lindner ja FDP leiavad, et eelarve peab järgima võlapiduri reeglit. Võlapidur lubab riigieelarve puudujäägil ulatuda kuni 0,35 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Pandeemia tõttu need reeglid vahepeal ka peatati.
SPD toon on aga pärast Euroopa Parlamendi valimisi muutunud. SPD seisab nüüd oma programmi eest ning partei tippjuht Lars Klingbeil on juba öelnud, et erakond peab andma oma traditsioonilistele valijatele seda, mida nad SPD-lt ootavad. Need on taskukohase hinnaga üürid, kõrgemad palgad, parem tervishoiusüsteem.
SPD tahab nüüd leevendada võlapiduri reegleid, või tõsta makse. Sarnaseid nõudmisi esitavad ka rohelised, kes kardavad, et kärped tabavad riigi ambitsioonikat kliimaprogrammi.
Saksamaa meedias levivad nüüd väited, et eelarvekriis võib kaasa tuua Scholzi koalitsiooni lagunemise. Samas mõned asjaga kursis olevad inimesed eeldavad, et lõpuks jõuab võimuliit siiski kokkuleppele.
"Lahendus tuleb. Kuid see ei saa olema kellelegi lihtne," ütles üks asjaga kursis olev parlamendisaadik.
Toimetaja: Karl Kivil