Määruse heakskiitmine sai võimalikuks tänu Austria keskkonnaministri Leonore Gewessleri viimase hetke meelemuutusele, vahendas Euractiv.

Slovakkia, mis oli varem määruse suhtes avalikult kahtlusi väljendanud, toetas samuti teksti otsustaval hääletusel, võimaldades määruse vastuvõtmist napi enamusega riikidest, mis esindavad 66 protsenti EL-i elanikkonnast. Nõukogus kvalifitseeritud enamuse saavutamiseks on vaja vähemalt 15 riigi poolt olekut, kes esindaks kokku vähemalt 65 protsenti EL-i elanikkonnast.

Itaalia, Rootsi ja Soome olid pikka aega määruse vastu. Ungari loobus oma toetusest märtsis, vahetult enne lõpphääletust. Seejärel teatas Poola, et ei toeta enam ettepanekut.

EL-i läbirääkijad Euroopa Parlamendist ja Nõukogust jõudsid seadusandluses kokkuleppele novembris.

Parlamendis seisis seadusandlus silmitsi märkimisväärse vastuseisuga paremtsentristlikust Euroopa Rahvaparteist (EPP), mis tõstatas muret määruse mõju üle EL-i põllumajandussektorile. Seda vastuseisu toetasid hiljem tänavused põllumajandusprotestid.

Hoolimata paremtiiva seadusandjate viimasel hetkel toimunud mässust kiitis parlament teksti veebruaris 329 poolthäälega heaks, 275 oli vastu.

Uuenduslik regulatsioon seab seaduslikult siduvad eesmärgid, et taastada 20 protsenti EL-i kahjustatud maa- ja mereökosüsteemidest aastaks 2030 ja kõik ökosüsteemid aastaks 2050.

Nende eesmärkide saavutamiseks peavad EL-i riigid taastama vähemalt 30 protsenti metsi, rohumaid, märgalasid, jõgesid ja järvi aastaks 2030 ja 90 protsenti aastaks 2050. Liikmesriigid peavad ka tagama, et nende alade olukord hiljem ei halveneks.

Siiski muudeti lõplikus tekstis põllumajandussektori nõudeid leebemaks. Lisati hädapidur, mis võimaldab eesmärke põllumajanduse osas peatada erandlike asjaolude korral, mis ohustavad toiduga kindlustatust.

Määrus jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist