Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu juhi Tõnis Rüütli hinnangul ei ole uusi kasiinosid mõtet Eestisse juurde rajada.

"Üldiselt jah, arengud on sellised, et ikkagi analüüs näitab seda, et Eestisse maapealseid kasiinosid juurde rajada ilmselt ei ole mõtet. Ega siia sellist eksklusiivkasiinot ka rohkem tõenäoliselt ei mahu," sõnas ta.

Rüütli sõnul on füüsilisi kasiinosid palju suletud, kuid see on tema silmis positiivne. Näiteks suletakse pigem vähematraktiivseid kohti. Praegu on Eestis 51 kasiinosaali. Eelmisel aastal pandi viis saali kinni.

"Kõvasti on kinni läinud. Ma mäletan aega 1990. aastatest, kus ainuüksi Tallinnas oli 93 saali. See oli ikka päris kole, sest iga pisikene putka oli juba mängusaali nimega titulleeritud, sest piisas, kui oli vähemalt kaheksa mänguautomaati, oligi mängusaal. Täna sellist asja ei ole, täna peab olema vähemalt 40 automaati," rääkis Rüütel.

Maksu- ja tolliameti aktsiiside osakonna juhataja Jekaterina Nikitina ütles, et ka hasartmängumaksu laekumistes on näha langust. 2022. aasta lõpus laekus mängusaalide pealt üle 14 miljoni euro, 2023. aastal aga miljon eurot vähem. Selle aasta esimesel poolastal on laekunud kuus miljonit eurot.

"Siin peab arvestama ka sellega, et käesoleva aasta alguses toimus hasartmängumaksu muudatus, kus tõsteti ka mängulaudade maksu. See on ka ikkagi mõjutanud seda numbrit ilmselt aasta lõpuks – see jääb ka samale tasemele, umbes 13 miljonit eurot või siis natukene väheneb," rääkis Nikitina.

CityCasino juht Meelis Luht kinnitas, et kasiinode külastatavus on langenud. Tema sõnul on üks põhjus internetikasiinode populaarsus. Ka hasartmängu korraldajate liit ja maksuamet näevad trendi, kuidas kasiinod kolivad järjest enam internetti. Nikitina sõnul on viimase kahe aastaga tõusnud netikasiinode arv 20 kasiinolt 30 kasiinoni.

"Pilt on üldplaanis selline, et jah, maismaakasiinod pigem tasapisi sulgevad, küll aga internetikasiino maailm kasvab ja laekumine vastavalt ka samades trendides," ütles Nikitina.