Terras rääkis, et erakonna põhikirja järgi on 10 protsendil erakonna liikmetel õigus üldkogu kokku kutsuda. Eesti 200-l on 823 liiget, seega on vajalik 83 allkirja, kogutud on aga juba 115 allkirja.

"Seda otsustavad liikmed, kes sellele plaanile allkirja annavad, juhatuse kohustus on see välja kuulutada. Juhul kui seda välja ei kuulutata, on liikmetel õigus ka ise see koosolek korraldada. Ma loodan, et sinnani me ei jõua," ütles Terras ERR-ile.

"Mina usun, et meil ei ole seda aega kaotada, kohalike valimisteni on jäänud 488 päeva ja kui me kaotame sellest 74, siis see on väga pikk aeg," põhjendas ta, miks üldkogu toimumine varasemaks tuua.

"Teiseks, on meil vaja juhtimises selgust ja kindlust, et kuidas edasi minnakse. Ma ei näe sellisel pikal perioodil mitte mingit põhjendust. Oluline on taastada usaldus kõigepealt erakonna sees, siis valijate ja ka koalitsioonipartnerite ees. Ja minu hinnangul tagab selle see, et meil tuleb kokku üldkogu, valib uue juhatuse, arutab läbi suunad, et oleks kindlust, mis suunas erakond edasi liigub. See kindlus tuleks paika panna pigem varem kui hiljem. Seda oleks võinud isegi veel varem teha," lausus Terras.

Terras rääkis, et on saanud oma plaanile erinevat tagasisidet - paljud toetavad, aga on ka neid, kes on vastu.

"Ma ei saa ka aru otseselt sellest vastasseisust. Siin on nagu tõrksus seda teha. Aga teisest küljest, minu meelest on see ainuõige viis, et tagada selgus ja kasutada seda võimalust pärast väga kehva Euroopa Parlamendi valimiste tulemust, mis näitas seda, et me oleme midagi valesti teinud, et arutada, kuidas me edasi liigume," sõnas Terras.

Terras ei saa aru põhjendustest, miks korraldada erakorraline üldkogu augusti lõpus. "On öeldud, et see annab meile rohkem aega läbirääkimisteks, aga mina ise usun seda, et kolm nädalat on piisavalt pikk aeg. Kui Prantsusmaal suudetakse üldvalimised teha kolme nädalaga, siis suudab ka Eesti 200 kolme nädalaga arutada, kus suunas me liigume ja kes peaks Eesti 200 juhtima," ütles Terras.

Suure tõenäosusega asub ka Terras ise erakorralisel üldkogul esimeheks kandideerima. "Minu poole on väga paljud inimesed selle mõttega tulnud. Oleks patt seda mitte kaaluda," ütles ta.

"Kõigepealt pean ma oluliseks seda, et 7. juulil üldkoosolek välja kuulutatakse ja kui see on välja kuulutatud ja on avatud kandideerimisvormid, siis tuleb kindlasti enda abikaasaga seda konsulteerida. Kuna see surve tuleb ka erakonna liikmete poolt, siis ma seda ei välista," lisas Terras.

Terrase sõnul tervitaks ta ka seda, kui esimeheks kandideeriks mitu kandidaati. Näiteks on rääkinud võimalusest uuesti kandideerida, Eesti 200 kunagine juht Kristina Kallas.

"Minu meelest on hea, kui meil on mitu kandidaati. Ma väga toetan seda, kui Kristina kandideerib. Minu kandidatuur ei sõltu sellest, kas keegi teine kandideerib või mitte. See sõltub sellest, kas ma ise näen, et see on mulle jõukohane, mida ma usun, et on. Ja sõltub sellest, kas mu perekond on sellega nõus. Ja oluline on see, et ma saaksin käia välja enda mõtted ja päeva lõpuks üldkogu siis otsustab, kelle mõtteid toetatakse," rääkis Terras.

Taro: ükski juhatuse liige ei ole neid allkirju näinud

Eesti 200 juhatuse liige ja tegevjuht Igor Taro ütles, et Terrase algatus tuli juhatuse liikmetele üllatusena. "Jah. Tundub, et see on selline veider isikliku kampaania tegemise viis," ütles Taro ERR-ile.

Taro rääkis, et erakorralise üldkogu kokkukutsumine augusti lõpus otsustati 10. juunil toimunud juhatuse koosolekul ja seal osales ka Hendrik Terras ja oma vastuseisu otsusele ei avaldanud.

Taro sõnul lugesid juhatuse liikmed Terrase algatusest meediast ja keegi ei ole ühtegi allkirja tegelikult näinud. "Ei, sellist teadmist ei olnud enne, kui Hendrik Terras oma postitustega Facebooki jõudis ja seejärel meediasse," ütles Taro.

Terras ütles, et tõepoolest, kõigile erakonna liikmetele avati allkirja andmise võimalus esmaspäeval.

"See oli selline rohujuure initsiatiiv, osade erakonna liikmete poolt. See ei olnud otseselt minu soov. Tegemist on üle 100 erakonna liikmega, tegemist ei ole minu sooviga kuskilt mööda minna, vaid rahulolematusega, et erakond pannakse kolmeks kuuks pausile," kommenteeris Terras küsimust, miks juhatuse liikmete käest kohe allkirju ei küsitud.

Terras arvas, et allkirjad jõuavad juhatuse lauale sel nädalal.

"Eks juhatus peab kogunema, kui see pöördumine tuleb ja seda arutama. Aga selleks peab see pöördumine juhatuseni jõudma koos nende allkirjadega," kommenteeris Taro.

"Teistpidi on juhatus selle erakorralise koosoleku kutse juba teinud 31. augustiks.
Ja sellel oli ju väga sisuline põhjendus ka, miks selline tähtaeg sai pandud. Kuna meil on vaja kõik juhtorganid ümber valida, siis tuleb esiteks anda inimestele aega kandideerimiseks, oma kandidatuuri esitamiseks, plaanide tutvustamiseks. Ja teiseks, meil on paralleelselt käima pandud põhikirja muudatuste tegemise protsess, mis nõuab ka liikmete omavahel arupidamist. Selles mõttes on erakonnal vaja teha mitte ainult kiireid ja emotsionaalseid, aga ka läbimõeldud ja läbikaalutud otsuseid," lausus Taro.

Tsahkna: Terrase plaan lööks kõik kokkulepitu uppi

Ka Eesti 200 esimees Margus Tsahkna sõnul paistab Terrase algatus tema isikliku sisekampaania moodi. "Eks siis tulebki küsida tema käest, et miks ta neid samme ette võtab," sõnas Tsahkna.

"Täna on juhatus ju 31. augustil erakorralise üldkogu kokku kutsunud, liikmetele kutsed välja saadetud. Me oleme kokku leppinud selle, et Kristina Kallas veab põhikirja toimkonda. Me oleme kokku leppinud selle, et meil augustis toimub laiapindne arutelu, kus inimesed saavad arutleda läbi, et mis need muudatused on, mida erakond vajab paremaks toimimiseks. See on kõik paika pandud," lausus Tsahkna.

"Kui nüüd ennaktempos ühe esimehe kandidaadi nõudmisel kõik see peaks uppi löödama ja tekitama olukorra, kus erakonna liikmetel tegelikult ei ole võimalik arutada enne väga tähtsat üldkoosolekut, kuidas edasi minna. Ja teiseks kindlasti paneb see ka ebasoodsatesse olukorda teised kandidaadid, kes soovisid kandideerida, kas esimeheks või juhatuse liikmeteks," ütles Tsahkna veel.