Pentagoni tuumaagentuur teatas reedel oma kavatsusest maksta Ameerika kaitsetöövõtjale, et alustada relva uurimis- ja arendustööd. Kui projekt 2030. aastate keskel valmib, on see esimene omataoline tiibrakett, mida Ameerika Ühendriigid kasutavad pärast külma sõda.

Rakett on loodud konkureerima Venemaa ja Hiina tuumarelvaprogrammidega, mis arendavad keskmise ulatusega tuumarelvi, mida saab lahinguväljal kasutada.

Raketti saab tulistada ründeallveelaevalt või mõnelt USA mereväe pinnalaevalt ning selle tegevusraadius on lühem kui allveelaevadel Trident kasutatavatel või maismaal asuvatel ballistilistel rakettidel.

Bideni administratsioon on projektile vastu seisnud ning taotles viimases kaitse-eelarves programmi rahastamise lõpetamist.

Administratsioon väitis, et merel baseeruvate tuumatiibrakettide eesmärki võiks täita juba olemasolevate relvadega ning et ainuüksi uute lõhkepeade ehitamine läheks riigile maksma 31 miljardit dollarit (veidi alla 29 miljardi euro).

Vabariiklastest kongressi liikmed üritasid projekti säilitada ja lisasid selle tagasi märtsis vastu võetud eelarvesse. Ameerika avaliku sektori kulutuste reeglid nõuavad, et valitsus kulutaks raha viisil, nagu kongress nõuab.

Uue raketi ehitamine järgib plaane, mille kohaselt mõned lääneriigid on hakanud tuumarelvi hoiust välja tooma.

Esmaspäeval ajalehele The Telegraph antud intervjuus ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et liikmesriigid peavad nendes küsimustes omavahel konsulteerima. "NATO eesmärk on loomulikult maailm ilma tuumarelvadeta. Kuid seni, kuni tuumarelvad eksisteerivad, jääme tuumaalliansiks," märkis ta. "Maailm, kus Venemaal, Hiinal ja Põhja-Koreal on tuumarelvad, kuid NATO-l ei ole, on ohtlikum maailm."

2022. aastal ütles admiral Charles Richard, kes vastutas Pentagoni tuumarelvade juhtimise eest, et rakett on vajalik heidutuse ja kindlustunde suurendamiseks. "Praegune olukord Ukrainas ja Hiina tuumatrajektoor on mind veelgi veennud, et heidutuse ja kindlustunde vahel on lõhe," ütles ta.

Üks võimalik raketi kasutusala oleks tulevases konfliktis Taiwani väinas, kus Xi Jinping on andnud Hiina sõjaväele käsu valmistuda maainvasiooniks aastaks 2027.

Hiinal on üks maailma kiiremini kasvavaid tuumavarusid ja arvatakse, et ta arendab rohkem taktikalisi tuumarelvi, mida saaks lahinguväljal kasutada ilma täiemahulist tuumasõda vallandamata.

Rootsi mõttekoda Stockholmi rahvusvaheline rahu-uuringute instituut hoiatas pühapäeval, et Hiina ballistiliste rakettide varu võib 2030. aastaks ületada Ameerika Ühendriikide ja Venemaa oma.

Venemaa on korduvalt ähvardanud kasutada oma taktikalisi tuumarakette Ukrainas. Eelmisel kuul käskis Vladimir Putin sõduritel alustada tuumarelvade õppusi vastusena lääneriikidest lähtuvatele ohtudele.

Ameerika Ühendriigid kasutasid merel baseeruvaid tuumatiibrakette esimest korda 1980. aastate keskel ja võtsid need 1993. aastal külma sõja lõppedes kasutusest välja. Ülejäänud raketid paigutati hoiule ja Ameerika Ühendriikide merevägi kandis need 2013. aastal maha.

Hoolimata Bideni administratsiooni vastuseisust kinnitasid Pentagoni ametnikud aprillis, et nad on hakanud arutlema rakettide tootmise üle.