Kui maikuu palavus oli meeltmööda varastele puhkajatele, siis põllumeeste teeb heameelt hoopis juunis sageli sadanud vihm, mis tänavuse saagi päästis.

Artiston Grupi juhatuse liige ja põllumajandusvaldkonna juht Margo Klaasmägi ütles ERR-ile, et viimase paari nädala ilm on rohumaale üle ootuste hästi mõjunud. Nende põllud asuvad Lääne-Virumaal.

"Meil siin Laekvere kandis on rohukasv ülimalt hea. Olemegi oma silotegemisega esimese niite lõpus ja massi on ikka oluliselt rohkem kui tavapäraselt esimesest niitest. Võib-olla isegi kahekordne kogus," lausus ta.

Ka Kesk-Eestis tegutseva OÜ Viraito tegevjuht Riho Kens hindas senist ilma väga soodsaks.

"Kevade esimene pool oli väga nutune, sademeid ei olnud ja maapind kuivas suhteliselt ära. Aga nüüd on sademeid tulnud täpselt õigel ajal, viimasel hetkel," sõnas Kens.

Tema sõnul on kevad Adavere kandis olnud keeruline neli aastat järjest, tänavu on aga esimene aasta, mil sademed olukorra päästsid ja esimest aastat on uued rohumaakülvid õnnestunud.

"Eelmistel aastatel, mil oleme kevaditi rohumaa külvanud, on see poolenisti hukka läinud," tõdes Kens. "Seekord ei tohiks saagi üle keegi nuriseda."

Klaasmägi meenutas eelmist aastat kui erakordselt keerulist, mil tuli käia ümbruskonna teraviljakasvatajate ristikut kokku korjamas. Tänavu on Artistonile küll pakkumisi tulnud, aga vastu võtta nad seda pole suutnud.

"Silo saab tänavu palju," kinnitas ta.

Klaasmägi lisas, et edasisele heinakasvule oleks kõige parem, kui suvi tooks nii sooja kui ka sademeid, sest taimed vajavad vett ja põud on nende jaoks halvim.

"Mõistlikus koguses sademeid on vaja, muidu teist niidet silo teha ilmselgelt ei saa. Eelmisel aastal jäigi teine niide praktiliselt tegemata, kuna sademeid ei tulnud. Praegu on seis selline, et võib-olla on veel natuke vara kiita ja prognoosida silo- ja heinakoguseid, sest nagu öeldakse, ilma kiida alles õhtul, suvi võib veel üllatusi pakkuda. Aga start on olnud hea," tõdes Klaasmägi.

Küll aga võib tema kinnitusel juba praegu öelda, et heina-aasta ei tule kindlasti sama kehv kui mullu, mil osa väiketootjaid oma tegevuse lõpetas ja oli ka neid, kes pidid oma lihaloomad maha müüma, et lüpsikari nälga ei jääks, sest ilmaolud olid rohukasvule ebasoodsad ja sööt kallines.

"Usun küll, et heinakoguse võiks tegelikult ka juba kätte saada, sest heinategemisega tulebki peale hakata ikka enne jaani, juuli keskpaigaks võiks olla hein tehtud," rääkis Artistoni juhatuse liige. "Hiljem enam heina ei tehta, pole enam heinailmu. Praegu tuleb hein ära varuda ja eeldused on selleks väga head. Isegi nädala jagu ilmaprognoosi näitab korralikku heinailma."

Riho Kens märkis, et milline ka edasine suveilm ei tuleks, on suvivili juba nii palju võrsunud, et seda ei tohiks ka põud ülemäära kahjustada. Ka talivilja puhul mõjutaks pikk kuivaperiood pigem natuke kvaliteeti, aga midagi hullu ei teeks.

Hindadele on aga mullusel nigelal heina-aastal jätkuv mõju. Kensi sõnul on põhk jätkuvalt kullahinnaga, selle tonn maksab alates 80 kuni 120 euroni.

"Seda pole varem olnud. Tavaliselt on kvaliteetse silo hind selline," tõi ta välja.

Silo hind on samal ajal tugevalt alla läinud ja seda jätkub nüüd kõigile. Põhu hinna edasine liikumine sõltub Kensi hinnangul sellest, mida teevad tali- ja suviviljad, aga praeguse põhjal võib eeldada, et põhku saab korralikult varuda ja selle hind kukub samuti.