"Kui ma vaatan seda natuke tormiliseks kiskunud debatti, siis see meenutab sellist kuldkala kulgemist akvaariumis. Et iga kord tuleb uuest kohast ja jälle kõik on nagu uus ja hakkame jälle otsast peale," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.

"Me oleme liitunud NATO-ga 2004. aastal ja me tegime seda kahel teineteisega seotud põhjusel. Esiteks ei taha me enam kunagi olla üksi. Ja teiseks ühinesime ma kaitseallianssiga, mis on maailma suurima kaitsevõimekusega sõjaline liit. Selle kaitsevõimekuse saavutamine on kõikide liikmesriikide ühise pingutuse ja kaudu. Ometi me oleme nüüd jälle ringiga seal, justkui me peaksime ise olema valmis absoluutselt üksinda Venemaale vastu seisma. Et me peame üksi ja iseseisvalt saavutama sellise sõjalise võimekuse, mis on võrdne meie agressiivse naabri omaga. Tegelikult me üksinda ei suuda sellega võistelda ja me ei ole ka sellele kunagi panuseid pannud," rääkis peaminister.

"Me oleme kaitsealliansis, mis tähendab seda, et meil on oma kaitsevõime ja lisaks on meil kollektiivne kaitse, mis tuleneb NATO liitlastest," lisas ta.

"Selles debatis on minu meelest täiesti põhjendamatult vehitud võrdlusega 1939. aastast, mis puudutab meie kaitsevõimet. See olukord on hoopis teistmoodi. Esiteks lihtsalt sellepärast, et 1939. aastal me olime üksi, täna me ei ole üksi. Tol korral see sai meile saatuslikuks. Ja teiseks, tõepoolest, 1933. aastal ei võetud kaitsesse investeerimist nii tõsiselt, kui oleme seda võtnud meie. Ja seetõttu, kui neid kaitsekulusid tõsteti 1938. aastal, siis tõesti oli juba liiga hilja. Aga see ei ole see olukord, kus me praegu oleme. Me oleme kaitsevõimesse järjepanu investeeringud ja oleme investeerimas ka edaspidi. Igal juhul me oleme teinud väga palju selle jaoks, et kaitsevõimet tugevdada," rääkis Kallas.

"Me ei saa ühiskonda sisse-välja lülitada"

Kallase sõnul ei saa kaitsekulude arvelt ülejäänud ühiskonda seisma jätta. "Me ei saa ühiskonda lihtsalt sisse-välja lülitada. Sellist nuppu ei ole olemas. Kõigil on rahalised vajadused ja selline põletatud maa taktika pole ka heidutusena parim alternatiiv," sõnas Kallas.

Kallase sõnul panustab valitsus kaitsesse sellel aastal 1,3 miljardit eurot. "Seda on oluliselt rohkem, kui me kunagi varem oleme teinud. Kohe ja nipsust täiendava pooleteist miljardi lisamine lihtsalt ei ole tehtav," rõhutas Kallas.

Kallas rääkis, et 1,6 miljardi küsimus vajab täpsemalt sisse vaatamist, mida valitsus ka teeb, aga nõuab ka rahalisse poolde sisse vaatamist. "Seda juba rahandusminister 5. juunil, istudes maha nii kaitseväe juhataja kui ka kaitseministeeriumi kantsleriga, on seda plaani paika pannud, et kuidas see aastate peale jaotub ja kuidas see oleks võimalik."

Kallase sõnul ei ole koalitsioonipartnerid omavahel seda teemat arutanud. "Kõigepealt peaks võimalikud stsenaariumid panema paika rahandusministeerium ja siis me saame seda koalitsioonis arutada. Aga ma ei näe, et me saame selliseid summasid otsustada väljaspool riigieelarve protsessi. Kui see niimoodi käiks, siis me hakkame nägema üle nädala seda, et mingi kantsler ütleb, et kui me kohe miljardit juurde ei saa, siis on kõik. Me lihtsalt peame vaatama riiki tervikuna. Ja me peame vaatama nii kulude poolt kui ka tulude poolt," lausus Kallas.

"Põhimõtteliselt ma arvan, et on hea, et ühiskond arutab riigi rahalise seisu ja investeeringute üle ja ka kaitsevõime üle. Aga mis puudutab kaitsevaldkonda, siis korraks prooviks mõelda, et kas meil on ikkagi mõistlik kõiki neid arutelusid nii avalikult pidada, sest ka Venemaa loeb lehti ja võib-olla jätaks siiski midagi neile ka luurele välja selgitamiseks. Ei peaks kõike nii avalikult ajama," ütles Kallas.

Herem: kaitseväe ettepanekud arvestavad NATO-liikmesusega

Kaitseväe juhataja Martin Herem märkis neljapäeva õhtul tehtud postituses, et talle jääb arusaamatuks, miks poliitikute jutust kumab läbi mõte, nagu poleks kaitsevägi oma ettepanekuid tehes arvestanud sellega, et Eesti kuulub NATO-sse ja saab arvestada liitlaste toega.

"Viimastel päevadel on kõlanud mime poliitiku avalikus esinemises, just kui ei arvestaks kaitseväe ettepanekud meie liikmelisusega NATO-s. Ma ei tea, mis selle on põhjustanud. Kõikides oma esinemistes ja selgitustes olen ma rõhutanud NATO rolli ja usaldusväärsust. Ma olen NATO suunal tihti kriitiline, kuid mitte skeptiline. Ka kaitseväe esitatud laskemoona arvutustes on näidatud "NATO osa". Teksti ja pildina. Paberil ja punaselt. Kui need rehkendused on ebausaldusväärsed, siis tuleb nii öelda kaitseväe juhatajale," ütles Herem.

Pevkur: soovitan panna jääd mütsi alla ja lasta valitsusel teha tööd

Kallase erakonnakaaslane, kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et eelarve protsessis on teadmine, et puudu ei ole ainult laskemoona raha, vaid ka Rail Balticu ehitamise raha, samuti on riigieelarve defitsiidi vähendamiseks vaja veel mitusada miljonit.

"Kui me kõik need numbrid kokku liidame, siis me saame aru, et maksumaksjal on ikkagi väga suur koorem kanda. Selles mõttes kindlasti üle jala neid otsuseid teha ei saa," ütles Pevkur.

"Loogiline on, et nii suured kulud võetakse riigieelarve teiste kuludega koos. Ma võiksin ju ka jalgu trampida ja öelda... Aga siis peaks kliimaministeeriumi kantsler või kliimaminister kohe panema ka avalduse lauale, sest Rail Baltic jääb tegemata, sest raha ei ole. Kui kõik ministrid hakkavad jalgu trampima sellepärast, et neil on sajad miljonid puudu... Selles mõttes ma soovitaks panna natuke jääd mütsi alla ja lasta valitsusel teha oma tööd," lausus Pevkur.

"Me oleme teinud arvutused kaitseväes, kaitsevägi on need esitanud mulle. Me kindlasti valitsuses saame sellele ülevaate. Ja siis kui on eelarve kõik tulud ja kulud näha, saab öelda ka avalikkusele, et millised allikad on võimalikud selleks, et seda kulu katta," lisas Pevkur.

Tsahkna: ellu tuleks viia kaitsevõlakirjade programm

Välisminister ja erakonna Eesti 200 juht Margus Tsahkna ütles, et laskemoona vajadusest on kaitseväelased ammu rääkinud ja on hea, et sel teemal toimub debatt.

Tsahkna tõstis esile, et aprilli lõpus muutis Euroopa Liit eelarve reegleid ja uued kaitseinvesteeringud on võimalik läbirääkimiste teel arvata välja tasakaalunõuetest. "See annab Eesti 200 silmis võimaluse ellu viia kaitsevõlakirjade programm. See ei toimu korraga ühel aastal, aga need vajadused ei ole ka sellised, et me korraga peame 1,6 miljardit letti panema," lausus Tsahkna.

"See annab võimaluse Eesti inimestel, ettevõtetel, aga miks mitte ka fondidel ja pankadel kaasuda sellega ja märkida neid võlakirju. Need arutelud tulevad lähiajal. Võtame nüüd sellise sisulise, rahuliku tempo ja suhtumise. Meil ei ole vaja emotsioneerida selle üle, et kes tahab ja kes ei taha Eestit kaitsta. Ma arvan, et kõik me tahame. Nüüd tuleb lihtsalt need otsused teoks teha," lisas Tsahkna.

"Kui me räägime 1,6 miljardist, siis tuleb võtta see, just nendes ruumides, kus see arutelu tegelikult peaks toimuma juppideks, aru saama, mida tuleb teha, mis tempos, kui palju maksab. See plaan tuleb kokku panna kohe," ütles Tsahkna.

"Järgmine tasand on see, et tuleb anda suunised kaitseministeeriumile ja rahandusministeeriumile arvutada välja ja välja töötada need praktilised võimalused," lisas ta.

Hartman soovib rääkida toidujulgeolekust

Regionaalminister Piret Hartman ütles laskemoona ostmise debatti kommenteerides, et temale valmistab muret hoopis toidujulgeolek.

"Ka meie põhimõte on see, et need arutelud võimalikult kiiresti algaksid, et me teaksime, mis järgmisel aastal juhtuma hakkab. Aga mina omalt poolt rõhutaksin seda, et mulle väga meeldis peaministri väljend selle kohta, et me peame neid vaatama ka teiste kulude ja vajadustega koos. Ja ka julgeoleku poole pealt on laskemoon üks pool ja see on ainult üks osa julgeolekust. Siin on erinevaid valdkondi ja isiklikult minu väga suur südamevalu on täna seotud toidujulgeolekuga. Ma loodan, et ka need aspektid saavad olema laual, kui me neid küsimusi arutama hakkame," kommenteeris Hartman laskemoonaga seotud debatti.

Laskemoona on vaja, et Eesti enne NATO vägede saabumist hakkama saaks

Möödunud nädala kolmapäeva õhtul sai ERR-i portaali kaudu avalikuks, et kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm lahkub ametist. Salmi sõnul ei võtnud poliitikud tõsiselt tema ja kaitseväe juhataja Martin Heremi soovitust suurendada kaitsekulutusi 1,6 miljardi võrra ja osta eeskätt hädavajalikku laskemoona.

Kusti Salm on rõhutanud, et 1,6 miljardi eest laskemoona on puudu sellest, mis on Eestil minimaalselt vaja, et enne NATO vägede siia jõudmist Eesti sõjaliselt hakkama saaks.

Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuande järgi tuleneb kaitseväe soov saada lisaks 1,6 miljardit eurot laskemoona ostmiseks Eesti kaitseplaanides välja töötatud kavadest hävitada ründaja relvastus ja üksused juba teisel pool Eesti piiri.