Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et nipsust 1,6 miljardi leidmine riigikaitsesse ei ole mõeldav ja riigi kulusid tuleb vaadata tervikuna. Sama teema tõttu ametist lahkuda otsustanud kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ei leia, et valitsus oleks raha leidmisest loobunud, pigem vastupidi.

"Mulle on seda päris paljud poliitikud kinnitanud, sealhulgas kaitseminister. Ma arvan, et sellega liigutakse nüüd väga tõsiselt edasi. /.../ Sellele, et seda raha on keeruline leida ja see on suur summa, ei ole kunagi keegi vastu vaielnud. See ongi valitsuse keerukas töö leida need lahendused. Aga mul on tunne, et paralleelselt vajadusele on hakatud väga loovalt lähenema ka nendele võimalustele, kuidas seda ära teha," rääkis Salm.

"See, et kaitsesse on täiendavalt vahendeid vaja, eks need esimesed infod tulid ju kaitsevaldkonna inimestelt juba sügisel ja selleks me ka riigi eelarvestrateegiasse laiapindse julgeolekumaksu ette nägime, mis lisaks võimalikele tuleviku kaitsekuludele katab ka muid laiapindse julgeoleku kulusid," ütles rahandusminister Mart Võrklaev (RE).

Nüüd, kui riigikaitse täpsem lisavajadus on teada, saab Võrklaeva sõnul valmistuda riigi eelarveprotsessiks – see on aeg kindlate lahenduste välja pakkumiseks ja läbi arutamiseks.

Riigikogu väliskomisjoni liikme Urmas Reinsalu (Isamaa) arvates on valitsus laskemoona teemaga juba piisavalt venitanud ja vaja on sammu lisada.

"See 1,6 miljardi euro leidmine saab tulla riigikaitselaenust ja kindlasti on asjakohane mõelda sellele, esiteks, et ka siseriiklikele investoritele vastav riigikaitse võlakiri teha. Teiseks, kindlasti taotleda Euroopa Komisjonilt ka võla või riigieelarve defitsiidi puhul mitte kaitseinvesteeringu arvestamist, milleks ka uues protseduuris on ette nähtud võimalus," kommenteeris Reinsalu.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe kahtles ERR-ile antud intervjuus, et laskemoona ostmine 1,6 miljardi euro eest on erakorralise kaitseinvesteeringu erand.