President Alar Karis ütles pühapäeval Kaitseliidu võidupüha paraadil peetud kõnes jõuliselt välja seisukoha, et puuduvad 1,6 miljardit eurot tuleks kaitsekulutusteks leida sõltumata võimalikust ajutisest maksukoormuse tõusust..

"Hirm ja ebakindlus maksavad rohkem kui valitsuse võlakoormuse kasv neli-viis protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Ent küsigem sedagi, kas täiendav kaitsevõime nõuab ka ajutisi maksupoliitilisi otsuseid. Olgu see viieks või kümneks aastaks või seni, kuni julgeolekuolukord nõuab. Kaitsekulude kasvu püsiosa tuleb katta püsiva maksutuluga," kõneles president.

Välisminister ja Eesti 200 juht Margus Tsahkna peab õigeks, et president seda teemat puudutas.

"Jah, seda plaani on vaja täita. Meil on vaja leida 1,6 miljardit järgmiste aastate jooksul. Nii et ma loodan, et valitsus arutab lähiajal, kuidas ette valmistada need suured eelarveotsused ja augustis siis need otsused langevad. Selleks on ka Euroopa Liit andnud meile võimaluse, kuna aprilli lõpust kehtivad uued eelarvereeglid, mille järgi uued kaitseinvesteeringud on võimalik välja arvata eelarvetasakaalu reeglitest," rääkis Tsahkna.

Ka sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, siseminister Lauri Läänemets peab presidendi tähelepanekut õigeks.

"Ma arvan, et valitsusel võiks see seisukoht juba ilma presidenditagi olla. Kogu see raha tänases julgeolekuolukorras oleks vaja leida. Pigem ma ütleks niimoodi, et ma arvan, et küsimus on, kui kiiresti Reformierakond enda sisesed protsessid ära teeb, siis on võimalik ka kõik need kokkulepped, ma arvan, ära teha. Minu meelest sellest suvest kaugemale ei ole võimalik enam oodata," ütles Läänemets.

Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide juhtide seisukohad lähevad lahku vaid küsimuses, kust see raha tulema peaks.

"Eesti 200 on teinud ettepaneku, et valitsus peab emiteerima kaitsevõlakirju, seda peaksid saama märkida kõik Eesti vabariigi kodanikud, ettevõtted ja ka rahvusvahelised fondid ja ma olen kindel, et see saab olema väga populaarne. See on tehtav ja see ei pane otsest väga suurt koormust ka Eesti maksumaksjatele peale," sõnas Tsahkna.

"Lõppkokkuvõttes on küsimus ikkagi maksus. Sest kui me võtame laenu või teeme võlakirju, me peame neid tagasi ikka maksma," ütles Läänemets.

Ka Reformierakonda kuuluv kaitseminister Hanno Pevkur toetab kaitseinvesteeringute lisaraha leidmise vajadust.

"Olen mina varasemalt öelnud, et riigikaitsesse on täiendavaid vahendeid vaja. Loodetavasti kõik ministrid mõistavad samamoodi, et eks need valikud ühel hetkel tuleb langetada ja loodetavasti kiiremini kui aeglasemalt. Milline see täpne rahastusmudel saab olema, seda minule teadaolevalt rahandusminister praegu ka nuputab. Lõppkokkuvõttes on vaja see pikaajaliselt kinni maksta ja pikaajaliselt tähendab see mingisugust maksumuudatust," rääkis Pevkur.

Ka Pevkur usub, et suve lõpuks, kui riigi eelarvestrateegia ja uus riigieelarve arutluse alla tulevad, on lahendus olemas.

Presidendi kui kõrgeima riigikaitsejuhi seisukohta ta valitsusele aga kohustusena ei võta.

"Kohustuslikke eeltingimusi ei saa selles mõttes olla, et me peame need otsused tegema täie vastutustundega nii riigieelarvet, Eesti rahvast kui ka riigikaitset silmas pidades," ütles Pevkur.