Huik selgitas ERR-ile, et Luhamaa ja Koidula piiripunktide Eesti poole ööpäevaringne veokite läbilaskevõime on sanktsioonide kontrollidest tulenevalt ligi 150 veokit mõlemal suunal. Venemaa poolel on aga ööpäevaringne veokite läbilaskevõime umbes 40 veokit ja umbes sama arv sõiduautosid.

Kolmapäeval kella 16.00 paiku oli Luhamaa piiripunktis sõidukite järjekorras kokku 495 veokit, nendest elavas järjekorras 321. Sõiduautosid oli järjekorras 73, elavas järjekorras 39. Lähim ajalise broneerimise võimalus oli 11. juuli.

Koidula piiripunktis oli samal ajal järjekorras 291 veokit, millest 187 olid elavas järjekorras. Lähim ajalise broneerimise võimalus oli 10. juuli.

"See autode arv on ikkagi praegu väga suur ja autod peavad ootama päris pikka aega – kuskil viis päeva elavas järjekorras, et piiri ületada," lausus Huik.

"Määravam osa ongi elava järjekorra number. Kui me võtame Luhamaa näiteks, siis on 300 [veokit] tänase seisuga elavas järjekorras ja kui Venemaa võtabki 40 või 50 autot [päevas] , siis see ongi tegelikult juba praktiliselt nädala jagu autodele oodata," selgitas Huik.

Huik märkis, et kuna Eestis on rakendatud elektrooniline järjekorra süsteem, ei oota autod aga nädal aega piiril. "Meil on autod elektroonilises järjekorras, nad ei pea tulema piirile – saavad seista sisemaal, parklates, ettevõtetes. Nad tulevad piirile alles siis kui neil on reaalselt teada, millal on väljumisaeg. Tegelikult seisavad paljud autod seal üks–kaks päeva, mitte rohkem."

Huik lisas, et Lätis ei ole elektroonilist järjekorda ning seal oli mai lõpus ligi 20 kilomeetri pikkune sõidukite järjekord.

Huik selgitas, et Vene pool määrab piiril läbilasketempo. "Praegusel hetkel on Vene poole tempo see, mis määrab piiriületuste arvu. Meie võime on ikkagi praegu veel tunduvalt kaugemal, kui Vene pool töötab. Miks Vene pool nii aeglaselt teeb – ei tea."

Huik rääkis, et Venemaa pool takistab sõidukite piiriületamist. "Möödunud nädalavahetusel sulges Venemaa oma Luhamaa piiripunkti 3,5 tunniks, sest värvisid piiripunkti väravaid," tõi ta näite. "Nad aeg-ajalt ikka väravaid sulgevad, aga see oli täpselt 23. juunil, siis kui Narva piir oli suletud. Me väga tõsiselt jälgisime vastaspoole käitumist ja tõesti selgus, et pandi väravad kinni, et kaks inimest saaksid värvima hakata. Kusjuures neid väravaid saab ka värvida lahti olevas asendis."

"Mina arvan, et oli ka Vene poole sõnumite andmine, et teadlikult takistada autode liikumist ja tekitada rahulolematust just meie pool olevates autojuhtides," lausus Huik. Ta lisas, et eelmisel nädalal läbis Eesti piiripunkti liinibuss, mis jäi aga pärast seda 16 tunniks ootama piiriületust Venemaale.

"Sõiduautodele on see ootamine praegu isegi läinud hullemaks. Järjekord võib olla mitte üks ööpäev või ka poolteist ööpäeva, vaid võib isegi kahe–kolme ööpäevaseks minna, kui Vene pool võtab mingisuguse bussi või auto kontrolli ja tänu selle midagi muud ei tee. Vene poolt iseloomustabki see lainetamine, et kord töötab kiiremini, kord aeglasemalt ja selle tõttu ei saa täpselt arvestada, mitu autot saaks ööpäevas minna," rääkis Huik.