Eurostat avaldas möödunud nädalal Euroopa Liidu riikide hinnatasemed ja inimeste tarbimismahu 2023. aasta kohta.

"Kuna Eesti inflatsioon ületas 2022.-2023. aastal tublisti Euroopa Liidu keskmist, siis tegi ka Eesti hinnatase liidu keskmise suhtes neil aastail kiire hüppe. Juba üle-eelmisel aastal tõusid Eesti eratarbimise hinnad 98 protsendini liidu keskmisest ja püsisid samal võrdlustasemel ka eelmisel aastal. 15 liikmesriigis oli hinnatase meist madalam ja 11 riigis kõrgem," ütles Swedbanki peaökonomist Eestis Tõnu Mertsina.

Tarbekaupade hinnad olid Eestis eelmisel aastal üks protsent liidu keskmisest kallimad, samas kui teenused olid kaheksa protsenti odavamad. Kuigi Eestis müüdavate rõivaste ja jalanõude hinnad olid liidu keskmise suhtes kõige kallimad (19 protsenti), siis tarbimise mahtu arvestades tõstsid üldist hinnataset kõige enam liidu keskmisest 9 protsenti kallimad toiduained.

Mertsina sõnul on Eesti hinnatase Lätist ja Leedust kõrgem, kuid ka Eesti netopalk nendest oluliselt suurem.

"Eelmisel aastal oli Eesti netopalk 30 protsenti kõrgem kui Lätis ja 20 protsenti kõrgem kui Leedus. Netopalgal ja hinnatasemel on üsna tugev seos: kõrgema palgaga riikides on kõrgemad hinnad ja vastupidi. Kõrgema palga taga on aga ettevõtete parem tootlikkus ja majanduse suurem konkurentsivõime," sõnas Mertsina.

"Kõrgem palk võimaldab rohkem tarbida, kuid hinnatase teeb sellesse mõningaid korrektiive," ütles Mertsina.

"Kui näiteks Eesti tegelik individuaalne tarbimine inimese kohta oli eurodes mõõdetuna eelmisel aastal 73 liidu keskmisest, mis oli Lätist ja Leedust veidi suurem (vastavalt 62 protsenti ja 71 protsenti liidu keskmisest), siis riikide hinnaerinevuste kõrvaldamise järel see järjekord muutus. Nii tõusis hinnaerinevuste kõrvaldamise järel tarbimismaht Eestis 77 protsendini, Lätis 75 protsendini ja Leedus lausa 92 protsendini liidu keskmisest," ütles Mertsina.

See määrab Mertsina hinnangul paljuski ära ka ostujõu standardi järgi arvutatud Leedu suurema sisemajanduse kogutoodangu (SKT).

"Kaheteistkümnest kauba- ja teenusegrupist pooli tarbib keskmine leedukas meist rohkem, kuid kõige suurem erinevus tuleb transpordiga seotud kaupadest ja teenustest," märkis Mertisna.

Uusküla: Leedu muutis oma majanduspoliitikat teadlikult

Eesti ostujõudu kommenteerides ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla, et Eesti hinnatase on Euroopa Liidu keskmisele väga sarnane, võib-olla on paar protsenti madalam, ja Eesti palgad on tõesti märgatavalt väiksemad, kui on Euroopa Liidu keskmised.

"Samas jälle, kui vaadata seda, et kui palju eestlased teenivad SKT mõttes, siis mõeldes üldisele arengle ja sellele, kust me tuleme, siis väga halvasti ei ole. See tase, kuhu me oleme välja jõudnud ka võrreldes Euroopa Liiduga, on päris kena," ütles Uusküla ERR-ile.

Teine asi on see, et mis toimub Leeduga, märkis Uusküla.

"Leedu on Eestist olnud odavam ja on olnud meist vaesem pikki aastaid. Aga 10 aastat tagasi hakkas Leedu kiiremini kasvama kui Eesti. Ja nüüd viimase paari aasta jooksul on Eesti majandus kukkunud kuni kuus protsenti kokku SKT-s
ja ühe inimese kohta isegi kuni üheksa protsenti, kuna meil on Ukraina sõjapõgenikud lisandunud. Ühe inimese kohta on seda toodangut-
tarbimist palju vähem keskmiselt. Seega lisaks sellele, et Leedu on kasvanud viimasel ajal rohkem, on Eesti kukkunud," sõnas Uusküla.

Uusküla rääkis, et Leedu muutis oma majanduspoliitikat 10 aastat tagasi.

"Nad tegid ettevõtluse regulatsioone lihtsamaks. Nad hakkasid väga aktiivselt tooma suurettevõtete osakondi Leetu ja ka neile peale makstes, vaadates seda investeeringuna: kui see ettevõte tuleb, toob ta nii palju töökohti, ja see tagab järgnevatel aastatel nii tulu- kui ka maksutulu riigile. Seda on Leedu väga selgelt arendanud ja on tehtud selliseid ühekaupa kokkuleppeid. See on olnud Leedu riigi sihikindla töö tulemus," rääkis Uusküla.

Leedu palgakasvust rääkides ütles Uusküla, et kui vaadata viimase paari aasta kasvu, siis osa sellest palgakasvust oli seotud sellega, et Leetu tulid IT-ettevõtted Valgevenest koos oma töötajatega ja nad maksid kõrget palka.

"See tõstis momentaalselt Leedu keskmist palka ka, aga tegelikult tavaline leedukas sellest otseselt kasu ei saanud. Pikemas perspektiivis on neil võimalik ka ikkagi kandideerida samadele töödele ja saada siis tegelikult osa kõrgematest palkadest," sõnas Uusküla.

Leedu palgatase on veel madalam kui Eestis, märkis Uusküla. "10-15 protsenti on Leedu palgad väiksemad ja umbes samas suurusjärgus on ka Leedu
hinnatase väiksem," sõnas Uusküla.

Hinnatase sõltub Uusküla sõnul ka naabrite hinnatasemest ja Leedu naabri Poola ja Eesti naabri Soome hinnataseme erinevus on rohkem kui kaks korda.

"See aga tervet majandust ei seleta. Siin on terve pikk nimekiri asju, mis hindu mõjutavad. Näiteks räägime sellest, et toiduainete hindu võrreldes on Soomes 14 protsenti käibemaksu meie 22 protsendi asemel. Lätis oli värskel toidul viis protsenti, tuleb 12. Sealt tuleb erinevus," sõnas Uusküla.

Uusküla sõnul on tarbijaühiskond Eestis väheaktiivne. "Ei hääletata väga tugevalt jalgadega, ei uurita, mis on õiglane hind, mida peaks maksma," sõnas Uusküla.

Eurostati andmetel varieerus 2023. aastal tegelik individuaalne tarbimine (inglise keeles Actual Individual Consumption - AIC) 27 Euroopa Liidu riigis elaniku kohta ostujõustandardites 70 protsendist 138 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. AIC-i võib pidada leibkondade materiaalse heaolu näitajaks.

Eestis on tegelik individuaalne tarbimine oli mullu 77 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Aasta varem oli see number 78. Leedus on see protsent 92 ja Norras 126.

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta, mis on majandusaktiivsuse näitaja, näitas samuti olulisi erinevusi EL-i liikmesriikide lõikes.

EL-i keskmisest kõrgem SKT elaniku kohta registreeriti 11 EL-i riigis. See oli kõrgeim Luksemburgis (139 protsenti kõrgem EL-i keskmisest). Vahemiku teises otsas registreeriti madalaim SKT elaniku kohta Bulgaarias (36 protsenti alla EL-i keskmise), Kreekas (33 protsenti) ja Lätis (29 protsenti). Eestis oli SKT paari pügala võrra kõrgem kui Lätis.