Ühiskonnauuringu Instituudi tellimusel ja Norstati 27. – 28. juunini läbi viidud veebiküsitluse kohaselt oleks Pevkurit eelistanud näha peaministrina 23 protsenti ning Michalit 18 protsenti vastajatest. Samas 59 protsendil vastajatest nende kahe vahel valides eelistus puudus.

Reformierakonna juhatus nimetas laupäeval Michali peaministrikandidaadiks, kes peaks asuma valitsust juhtima pärast Kaja Kallast, kelle Euroopa Liidu liikmesriikide juhid esitasid ööl vastu reedet EL-i välispoliitikajuhi kandidaadiks ja kes lubas juuli keskel tagasi astuda. Pevkur oli reedel teatanud, et ei kandideeri peaministriks.

Ka Reformierakonna toetajate seas oli Pevkuri toetus pisut suurem kui Michalil: teda eelistas 40 protsenti, Michalit 38 protsendi vastanud Reformierakonna pooldajatest.   

Samas küsimusele, keda vastaja eelistaks näha peaministrina erakonnajuhtidest, kuid kuhu olid lisatud ka Michali ja Pevkuri nimed, sai suurima toetuse Reinsalu 24 protsendiga.

Reinsalule järgnesid Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart 13 protsendiga, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme 12 protsendiga, Pevkur ja Michal mõlemad kaheksa protsendiga, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Lauri Läänemets ja Parempoolsete juht Lavly Perling mõlemad kuue ning Eesti 200 esimees, välisminister Margus Tsahkna kahe protsendiga. Oma eelistust ei osanud öelda 23 protsenti vastanutest.

Norstat uuris ka, milline oleks vastajate eelistus, kui Michal ja Pevkur läheks vastamisi kõige populaarsema peaministrikandidaadi Reinsaluga. Küsimus oli sõnastatud järgmiselt: "Kui valida saaks ainult kahe variandi vahel, siis kes nendest kahest oleks Eestile sobivam peaminister?" 37 protsenti vastajatest valis Reinsalu, 30 protsenti Hanno Pevkuri ning 34 protsenti ütles "Ei oska öelda". Kui Pevkuri asemel pandi valikusse Michal, siis valis 42 protsenti vastajatest Reinsalu, 26 protsenti vastajatest Michali ning 32 protsenti ütles "Ei oska öelda".

Lisaks peaministrikandidaatidele küsiti vastajailt arvamust automaksu kohta. Sellele küsimusele vastas 74 protsenti, et ei toeta mootorsõidukimaksu kehtestamist või pigem ei toeta, 21 protsenti, et pigem toetab või toetab ning viis protsenti ei osanud öelda.

Automaksu ei poolda 99 protsenti EKRE, 93 protsenti Isamaa, 91 protsenti Keskerakonna, 62 protsenti Parempoolsete, 60 protsenti Eesti 200, 54 protsenti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajatest. Reformierakonna toetajatest 67 protsenti pooldab ning 28 protsenti ei poolda automaksu. 

Norstati küsitlus tehti 27. – 28. juunini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1010 vastajat.