Kuu aja pärast peaks selguma nii maksutõusud, kärpeprotsendid kui ka moonavaru
Kui sel nädalal kaardistavad Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond suuremaid teemasid, mille üle läbi rääkida, siis tuleval esmaspäeval algavad juba klassikalised koalitsioonikõnelused. Kuu lõpus sündiv koalitsioonilepe peaks andma vastuse nii maksutõusude, kärbete kui ka laskemoona ostuks vajamineva raha kohta.
Nii Reformierakonna peaministrikandidaat Kristen Michal kui ka Eesti 200 juht Margus Tsahkna ja sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets on kinnitanud, et soovivad ka pärast Kaja Kallase ametist lahkumist senises koalitsioonis jätkata.
Esmaspäeval said nad kolmekesi kokku ja arutasid, kuidas peaks toimuma eesseisvad koalitsioonikõnelused.
Lauri Läänemetsa sõnul lepiti kokku, et sel nädalal peetakse nii-öelda ettevalmistavaid konsultatsioone.
"Me vaatame selliseid suuremaid üldisemaid küsimusi, mismoodi me neid lahendama või arutama peaks hakkama. Ehk valmistame neid järgnevate nädalate arutelusid ette," rääkis Läänemets.
"Teine pool puudutab seda, mismoodi riigi rahanduse ja riigieelarve kordategemise loogika peaks olema. Mõned töörühmad peaks kogunema ja vaatama olukorrale peale, rääkima omavahel läbi, mis tunnetus on ja pärast seda saab selles teemas konkreetsemaks minna ning järgmistel nädalatel need küsimused ka kokku leppida," lisas ta.
Klassikalises mõttes kõnelused algavad tuleval nädalal. "Siis me avame arutelud konkreetsemalt ja püüame valdkondade kaupa need teemad läbi käia," sõnas Läänemets. "Loodetavasti me jõuame sellises tempos liikuda, et kuu lõpus või augusti alguses oleks võimalik riigikogul koguneda ja teha oma otsused, et uus valitsus saaks ametisse astuda."
Ametlikult saavad kõnelused alata pärast Kallase tagasiastumist
Läänemets pakkus, et koos hakatakse käima riigikogu hoones. Kusjuures nii tema kui ka Eesti 200 juht Margus Tsahkna nimetavad ka järgmise nädala arutelusid konsultatsioonideks, mitte koalitsioonikõnelusteks.
Reformierakonna aseesimees Maris Lauri selgitas, et ehkki erakonna juhatus valis Kristen Michali peaministrikandidaadiks, on ta põhiseaduse mõttes ikkagi veel praeguse valitsuse kliimaminister.
Peaminister Kaja Kallas on teatanud, et esitab lahkumisavalduse pärast 11. juulini kestvat NATO tippkohtumist ning alles seejärel saab president uue peaministrikandidaadi määrata.
"Tõenäoliselt president soovib võtta mõned päevad aega mõtlemiseks, erakonnajuhtidega kohtumiseks ja siis võiks arvata, et tuleb presidendipoolne pakkumine," sõnas Lauri.
Sealt edasi on Michalil kaks nädalat valitsuse moodustamiseks ja alles sel perioodil saab tema veetavaid läbirääkimisi ametlikult koalitsioonikõnelusteks nimetada. Aga kuidas iganes arutelusid nimetada, uut koalitsioonilepet hakatakse punktikaupa kirjutama juba lähipäevadel.
Uus koalitsioonileping tuleb aastatagusest õhem
"Me revideerime olemasolevat koalitsioonilepingut, viskame sealt välja need asjad, mida enam ei ole vaja teha või nad ei ole asjakohased ja keskendume eelkõige teemadele, mis on vaja korda teha," kirjeldas eesseisvat tööd Margus Tsahkna.
Maris Lauri nimetas oluliste teemade seas julgeolekut, majandust ja riigieelarvet. Margus Tsahkna nimetas majandusarengut, eelarvet ja julgeolekut ning Lauri Läänemets majandust, eelarvet, toimetulekut ja julgeolekut.
"Need on võib-olla need punktid, kus valdkondades võrreldes aastataguse olukorraga on lihtsalt muutusi toimunud või kus on vaja uuendusi rohkem teha," sõnas Läänemets.
Nii näiteks loodab Tsahkna, et ettevõtlusminister Tiit Riisalo (Eesti 200) koostatud majanduse elavdamise programm, mida praegune valitsus pole jõudnud kabinetis arutada, viiakse uues valitsuses suuresti ellu.
"On selge, et sellest programmist, mis on muuseas väga suures osas koostatud koos kliimaministeeriumiga, tuleb terve rida meetmeid, mida me hakkame rakendama," ütles Tsahkna. "See on tõesti see suur vahe hetkel."
Koalitsioonilepingust saab teada, mis maksud tõusevad
Kõik poliitikute nimetatud teemad on moel või teisel seotud riigieelarvega. Maris Lauri ütles, et suvise majandusprognoosi valmimise järel algavad eelarvekõnelused võivad koalitsioonilepingus kokkulepitut küll täpsustada, kuid suuremad ja põhimõttelisemad küsimused peaks vastuse saama juba augusti alguseks.
Sama meelt on ka Margus Tsahkna ja Lauri Läänemets. Ehk seda, missugused maksutõusud ootavad ees järgmise kolme aasta jooksul, missuguse loogika järgi tehakse kärpeid ja kui palju lisaraha eraldatakse laskemoonale, saab teada hiljemalt kuu aja pärast.
"Need valikud peavad tulema koalitsioonileppesse, kuna need on puhtalt poliitilised kokkulepped," sõnas Tsahkna. "Eelarvearuteludeks jäävad juba konkreetsed eelnõude väljatöötamised, mõjud ja nii edasi. Poliitiline kokkulepe peab olema olemas enne."
Suvine majandusprognoos võib pilti sellest, missugused on riigi võimalused, kuni mõnesaja miljoni euro võrra nihutada. Sestap märkis Läänemets, et väike läbirääkimisruum peab jääma ka augustisse ja septembrisse.
"Aga kui koalitsioonileping allkirjastatakse, siis on suuresti see eelarveraam ja eelarve põhiprotsess läbitud," ütles Läänemets.
Michal jättis Võrklaeva läbirääkimiste delegatsioonist välja
Poliitikute ambitsioon muudab ka riigiametnike töörütmi. Ehkki suvist majandusprognoosi ei saa ettepoole tuua, tähendavad nõnda suure eelarvemõjuga koalitsioonikõnelused, et kõik ministeeriumid peavad olema valmis kiiresti erinevaid mõjuhinnanguid, prognoose ja ülevaateid koostama.
Maris Lauri leiab, et ministeeriumid on vaatamata puhkusteperioodile kõnelusteks valmis.
"Ma arvan, et ka ametnikud jälgivad, mis Eesti poliitilises elus toimub ja asjaolu, et vahetevahel tuleb mõnel inimesel puhkus katkestada oluliste teemade tõttu, on varemgi olnud," sõnas Lauri.
Kui lugeda Reformierakonna nädalavahetusel saadetud pressiteadet, siis paistab, et üks väheseid erakonna tipp-poliitikuid, kes ei pea oma tavapärast töörütmi muutma, on rahandusminister Mart Võrklaev. Nimelt ei kuulu rahandusminister seekord koalitsiooniläbirääkimiste delegatsiooni.
Maris Lauri märkis, et delegatsiooni liikmed pakkus välja Kristen Michal. "Siin üks elemente olid erakonna aseesimehed, fraktsiooni juht, siis Urmas Klaas kui piirkondade esindaja ja Signe Riisalo kui väga suure ja tundliku eelarveosa minister," kirjeldas Lauri delegatsiooni kokkupaneku loogikat. "Aga me kindlasti kaasame rahandusvaldkonnas kõiki oma erakonna inimesi, kui me valmistame ette konkreetsemaid positsioone," lisas ta.
Varem on Võrklaev koalitsioonikõneluste delegatsioonis osalenud nii erakonna fraktsiooni juhi kui ka rahandusministrina. Et ta seekord delegatsioonist välja jäi, ei tekitanud erakonna peasekretäri Timo Suslovi sõnul mitte mingisugust arutelu.
Suslov rõhutas, et delegatsioonis on endised rahandusministrid Maris Lauri ja Jürgen Ligi ning et Võrklaev teeb kaasa erakonna rahandusteema töögrupis. Ta märkis, et tegelikult on koalitsioonikõnelustesse kaasatud kõik erakonna ministrid ja fraktsiooni liikmed. "Ma arvan, et eks selle lepingu juures saavad kõik oma sõna öelda," sõnas Suslov.
Eesti 200 juht Margus Tsahkna ütles, et nende delegatsiooni juhib tema ning ülejäänud läbirääkijad sõltuvad erinevatest töörühmadest. "Ma arvan, et see delegatsioon saab olema päris mitmeliikmeline," sõnas Tsahkna.
Lauri Läänemets ütles, et sotsiaaldemokraatide delegatsiooni otsustab erakonna juhatus teisipäeva õhtul.
Toimetaja: Merili Nael