Veel aasta tagasi pidas Soome selliseid maavägesid peamiselt sümboolseteks. Kuna riigil on endal tugevad maaväed, keskendus see NATO-st muude hüvede otsimisele. Soomele oli isegi auasi, et see ei hüüa abi järele ja seni oli riik kinnitanud, et saab ise hakkama.

Eelmise suve ja sügise jooksul hakkas Soome aga olukorda uuesti hindama.

Viimase aasta jooksul on Soome ootused NATO suhtes muutunud. Suurim muutus on soov saada teiste riikide vägesid Soome.

"Näeme vajadust luua Soomele kohandatud mudel," ütles kaitseminister Antti Häkkänen, viidates Venemaa ettearvamatusele.

Venemaa arendab liitlassuhteid näiteks Iraani ja Põhja-Koreaga. Häkkäneni sõnul on Ukrainas näha, milliseid ohvreid on Venemaa valmis tooma ja milliseid riske võtma. Nüüd reisib kaitseminister Häkkänen Euroopas ja USA-s, et arutada, millised NATO riigid võiksid pakkuda sõdureid Soome.

NATO vägede kohalolek oleks ministri sõnul Soomes siiski erinev kui teistes alliansi idapiiri riikides.

Soome loodab, et mõned riigid käiksid seal regulaarselt õppustel ja õppused muutuks intensiivsemaks, kui olukord muutuks kriitiliseks. NATO kaitseministrid andsid ideele heakskiidu juunis.

Sel nädalal kiitis Soome parlament lõplikult heaks USA-ga läbi räägitud kaitsekoostöölepingu.

USA abist saab Soome plaanides keskne osa. "Leping on kaalukas. See seob USA ja Soome julgeolekukoostöö väga tihedalt kokku, konkreetsete kaitsetegevusteni, mille kaudu on USA-l võime kaitsta kogu Soomet," ütles Häkkänen.

Leping ise on raam, milles koostööd tehakse. Häkkäneni sõnul algavad kohe läbirääkimised, kus liitlasväed Soomes õppusi korraldavad ja oma varusid hoiavad. Kuid Häkkänen ei tahtnud veel rääkida üksikasjadest ega Soome soovidest. Need on seotud läbirääkimistega teiste Põhjamaade ja USA-ga.

Tihe koostöö käib koos Norra ja Rootsiga. Häkkäneni sõnul on nende ja Soome ülesanne tagada ühendusteed, et liitlasväed jõuaksid kohale. Ta ei täpsustanud milliseid sadamaid, raudteid või teid tuleb ehitada või parandada, kuid tema arvates tuleb tegutseda kiiresti.

Olulised on kõik Norra sadamad, kust tulevad teed Soome, näiteks Trondheim, Narvik ja Tromso. Ainult ühel neist on raudteeühendus, kuid veel mitte Soome. Olulised on ka Tornio jõe sillad, mille parandamisvastutust on Rootsi ja Soome jaganud.

Soome püüab kaitsevõime tugevdamist kiirendada ka seetõttu, et USA presidendivalimised ning Euroopas pead tõstev populism on muutnud tuleviku ebakindlaks. Kardetakse, et tulevikus võib riikidevaheline koostöö olla keerulisem kui praegu.

"Venemaa ohu vastu valmistumine on pikaajaline, see hõlmab kaitsevõime tugevdamist, Ukraina toetuse jätkamist ja vastupanuvõimet," ütles Häkkänen.