Orbaniga sõidab visiidile kaasa Ungari välisminister Peter Szijjarto, vahendas RFE/RL, tuginedes Ungari valitsusallikale.

Szijjarto on külastanud Venemaad rohkem kui viis korda pärast seda, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda 2022. aastal.

Ungarist sai juulist Euroopa Liidu eesistuja. Ametist lahkuv Euroopa Ülemkogu president Charles Michel kommenteeris Orbani visiiti, öeldes, et EL-i roteeruval juhtriigil ei ole mandaati suhelda liidu nimel Venemaaga.

"Euroopa Ülemkogu on selgesõnaline: Venemaa on agressor, Ukraina on ohver. Ükski Ukraina kohta käiv arutelu ei saa toimuda Ukrainata," kirjutas Michel sotsiaalmeedias.

Ungari peaministri büroo ei ole esialgu visiidi toimumist kommenteerinud.

2. juulil tegi Orban ootamatu visiidi Kiievisse, kus kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Ta kutsus Ukrainat üles kehtestama kiire relvarahu selleks, et oleks võimalik vahendada rahukõnelusi. "Palusin presidendil kaaluda, kas kiire relvarahu võiks kiirendada rahukõnelusi," ütles Orban ja lisas, et relvarahu, mida tema ette kujutab, oleks ajaliselt piiratud.

Alates Venemaa täiemahulisest sõjast Ukrainas on Ungari olnud tõrges toetama Euroopa Liidu suuri relva- ja abipakette Ukrainale.

Tsahkna: Orbani plaanile pole õigustust

Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles Orbani visiidi kommentaariks, et Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa Ungari peaministri Orbani plaanile kohtuda Putiniga ei ole õigustust.

"Plaanitud reisil ja kohtumisel ei esinda ta Euroopa Liitu ega ole saanud selleks EL-i liikmesriikide, sealhulgas Eesti heakskiitu. Ühtlasi ei esinda Eesti ega Euroopa Liidu seisukohti Orbani pakutud "kiire relvarahu", mida Ungari peaminister pakkus välja kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Viktor Orbani plaan kohtuda Putiniga ning ettepanek "rahuks" on risti vastupidine Eesti ja Euroopa Liidu seisukohtadele. Sellel kohtumisel pole mingit mõju EL-i poliitikale," ütles Tsahkna pressiteate vahendusel.

Tsahkna meenutas, et Eesti parlament on kuulutanud Venemaa terroristlikuks režiimiks. Rahvusvaheline Kriminaalkohus, mille osaline on ka Ungari, on väljastanud määruse Putini vahistamiseks sõjakuritegude eest. "Ajalugu on näidanud, et agressoreid heidutab kindlameelsus, mitte lipitsemine."