Oluline neljapäeval, 11 juulil kell 22.40:

- Zelenski kutsus üles loobuma kõigist Venemaa ründamise piirangutest;

- NATO liidrid leppisid kokku 40 miljardi euro suuruses Ukraina abipaketis;

- Meedia: Biden võib teada anda uuest sõjalise abi paketist Ukrainale;

- Sullivan: sõja võidab Ukraina, mitte Venemaa;

- Norra annab Ukrainale 86 miljoni euro eest õhutõrjeabi;

- Rootsi ühines Ukrainale droone hankiva koalitsiooniga;

- Ukraina arestis Krimmi viljaekspordiks kasutatud laeva;

- Leedu saatis Ukrainale laskemoona ja droonitõrjevahendeid;

- Ukraina pidas oma vetes kinni kaubalaeva ja vahistas kapteni;

- Stoltenberg: Hiina võimaldab otseselt Venemaa sissetungi Ukrainasse;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõdurit;

Zelenski kutsus üles loobuma kõigist Venemaa ründamise piirangutest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus neljapäeval Washingtoni tippkohtumisel NATO liidreid üles loobuma kõigist piirangutest Kiievile Venemaa ründamisel.

"Kui tahame võita, kui tahame päästa oma riiki ja seda kaitsta, siis peame kaotama kõik piirangud," ütles Zelenski ajakirjanikele.

Paljud Ukrainat toetavad lääneriigid on piiranud annetatud relvade kasutamist rünnakutes Venemaa vastu. USA on Venemaa vastaste rünnakute suhtes olnud pikka aega ettevaatlik ja lubas Ukrainal alles hiljuti kasutada oma rakette Harkivi kaitsmiseks Venemaa territooriumi pihta vasturünnakute tegemisel.

NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul on relvade kasutamise piiranguid varasemast leevendatud, kuid need sõltuvad liikmesriikide enda otsustest.

Zelenski sõnul loodab ta kohtumiselt konkreetseid ja kiireid otsuseid piirangutest loobumiseks, kui Ukrainat tahetakse nii-öelda maakaardil alles hoida.

NATO liidrid leppisid kokku 40 miljardi euro suuruses Ukraina abipaketis

NATO tippkohtumise esimesel täiskogu istungil Washingtonis leppisid liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid kokku anda järgmise aasta jooksul Ukrainale 40 miljardit eurot sõjalist abi.

"Me leppisime kokku rahalises lubaduses, aidates Ukrainal ehitada väge, mis suudab täna Venemaa agressiooni võita ja homme seda tõrjuda. Me oleme kokku leppinud, et EUR 40 miljardit on järgmise aasta miinimum. See peaks tagama Ukrainale jätkusuutliku rahastamise, et võidule jõuda," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg kolmapäeval Washingtonis toimunud pressikonverentsil.

"Me leppisime kokku, et vaatame selle üle meie tippkohtumisel 2025. aastal, et tagada selle jätkuv vastavus Ukraina vajadustele," lausus Stoltenberg. 

Ta lisas, et NATO ei tee seda sõja pikendamise, vaid võimalikult kiire lõpetamise nimel. "Kiireim viis sõja lõpetamiseks on sõja kaotamine," märkis Stoltenberg. "Aga see ei too rahu. See toob ainult okupatsiooni. Nii et kui me ei taha, et Ukraina kaotaks, kui me ei taha alistuda Putinile, peame näitama pühendumust ja otsusekindlust. Mida usutavam ja püsivam on meie toetus, seda kiiremini mõistab Moskva, et ta ei saa meid üle oodata, ja seda kiiremini saab sõda lõppeda."

NATO 75. aastapäeva tippkohtumine toimub sel nädalal Washingtonis, kus üheks peamiseks küsimuseks on sõjalise abi suurendamine Ukrainale.

Meedia: Biden võib teada anda uuest sõjalise abi paketist Ukrainale

USA president Joe Biden võib lähiajal teada anda uuest sõjalise abi paketist Ukrainale 225 miljoni dollari ulatuses, mis sisaldab ka täiendavat õhutõrjesüsteemi Patriot, teatas uudisteagentuur Associated Press.

Kahe anonüümseks jääda soovinud ametniku sõnul on oodata, et Biden teatab sellest kohtumisel Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskiga.

Sullivan: sõja võidab Ukraina, mitte Venemaa

Mitmed olulised meetmed Ukraina pikaajaliseks toetamiseks ja teel Ukraina NATO-liikmesuse poole näitavad selgelt, et Venemaa algatatud sõja võidab Ukraina, ütles USA presidendi riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.

Sullivan märkis NATO üritusel Public Forum esinedes, et neljapäeval korraldataval NATO-Ukraina nõukogu istungil esitatakse meetmed Ukraina toetamiseks, mida liitlased arutasid varem.

Nende seas on NATO uus väejuhatus Saksamaal, mis alustab Ukraina üksuste väljaõppe-, varustus- ja arendamise programmi.

Sullivan märkis, et ametist lahkuv NATO peasekretär Jens Stoltenberg kavatseb määrata ka NATO uue kõrge esindaja institutsionaalsete suhete süvendamiseks Ukraina ja NATO vahel ning koostööks Ukraina kõrgete ametnikega.

Norra annab Ukrainale 86 miljoni euro eest õhutõrjeabi

Norra annab Ukrainale miljardi Norra krooni ehk 86 miljoni euro ulatuses õhutõrjeabi, teatas Norra valitsus neljapäeval.

"Norra annab täiendavalt ligikaudu 86 miljonit eurot Ukraina õhutõrjesüsteemide toimimise rahastamiseks," seisis valitsuse pressiteates. Avalduses öeldi ka, et Norra saadab kolmandate riikide kaudu vahendeid, et aidata Ukrainal õhutõrjesüsteeme remontida ja hooldada.

"Jõhkrad rünnakud, mida oleme viimase nädala jooksul näinud, näitavad, miks Ukraina jaoks on Vene õhurünnakute vastu suurema kaitse saamine hädavajalik," ütles Norra peaminister Jonas Gahr Støre.

Valitsus märkis, et raha eraldatakse Norra Ukraina toetamise programmist. Programm näeb ette Ukrainale 2024. aastal õhutõrjeks kuni nelja miljardi krooni eraldamise.

Selle nädala kolmapäeval teatas Norra, et annab Ukrainale kuus hävituslennukit F-16.

Rootsi ühines Ukrainale droone hankiva koalitsiooniga

Rootsi ühines Ukrainale droone hankiva koalitsiooniga, teatas kaitseministeerium oma veebiküljele postitatud avalduses.

"Koos teiste riikidega toetame me Ukrainat droonikoalitsioonis, mis puudutab ostmist, hankimist ja droonijuhtide väljaõpet," ütles Rootsi kaitseminister Pål Jonson. Ta allkirjastas vastava kokkuleppe kolmapäeval Washingtonis.

Droonikoalitsiooni juhivad Suurbritannia ja Läti ning sellesse kuuluvad veel Austraalia, Kanada, Taani, Eesti, Saksamaa, Leedu, Holland ja Poola.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastasid mai lõpus kahepoolse julgeolekukoostöö kokkuleppe, mille alusel lubas Stockholm toetada aastatel  2024 kuni 2026 Ukrainat sõjaliselt umbes 6,5 miljardi euroga.

Rootsi abi Ukrainale aastatel 2022 kuni 2026 aga ulatub rohkem kui üheksa miljardi euroni.

Ukraina arestis Krimmi viljaekspordiks kasutatud laeva

Ukraina arestis välismaa kaubalaeva ja pidas kinni selle kapteni, väites, et alusega eksporditi seadusvastaselt annekteeritud Krimmi poolsaarelt Ukraina vilja.

Pärast seda, kui Venemaa 2022. aasta algul suured Ukraina viljakasvatuspiirkonna alad vallutas, on Kiiev süüdistanud Moskvat okupeeritud aladel ebaseaduslikult saagi koristamises ja vilja kolmandatesse riikidesse vedamises.

Ukraina peaprokuratuuri teatel arestiti Odessa oblastis välismaa alus, mis oli eksportinud põllumajandustooteid Sevastopoli sadama kaudu. Ukraina julgeolekuteenistus SBU ütles avalduses, et laeva kapten peeti kinni ning talle esitati süüdistus okupeeritud territooriumile sisenemise reeglite rikkumises.

SBU väitis ka, et laevas Usko Mfu veetud vili oli toodetud Lõuna-Ukrainas.

Nende süüdistuste alusel võib isiku kuni viieks aastaks vangi mõista, ütles SBU. Prokuratuuri sõnul on kapten Aserbaidžaani kodanik.

Laeva arestimise ajal oli selle pardal ka 12 välismaalasest meeskonnaliiget, lisas prokuratuur, kuid ei täpsustanud, millistest riikidest ja kas neilegi esitatakse süüdistused.

Kameruni lipu all sõitev laev sisenes 2023. aasta novembris ebaseaduslikult Sevastopoli sadamasse ja sellesse laaditi üle 3000 tonni põllumajandustooteid ühele Türgi firmale, ütlesid prokurörid.

"Ebasedusliku tegevuse varjamiseks lülitati laeva automaatne tuvastussüsteem (AIS) enne Sevastopoli sadamasse sisenemist välja, mis on mereohutuse nõuete jäme rikkumine," öeldi prokuratuuri avalduses.

Selle aasta mais sisenes laev teist korda Sevastopoli sadamasse. Alus arestiti Ukraina Reni sadamas, kus avastati ka Sevastopoli sadamavõimude väljastatud dokumendid.

Euroopa Liit kehtestas mais Venemaalt imporditavale viljale tõkestava tollimaksu, et piirata tema tulusid Ukraina sõja rahastamiseks.

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik ütles, et selle eesmärk on takistada Venemaad ebaseaduslikult varastatud Ukraina vilja EL-i turgudele viimast.

Leedu saatis Ukrainale laskemoona ja droonitõrjevahendeid

Leedu kaitseministeerium teatas, et andis neljapäeval Ukraina väele üle laskemoona, droonitõrjevahendeid ja välivoodeid.

Vene kallaletungiga võitlev riik sai 155 mm-st laskemoona, soomusmasinaid M577 ja M113, droonitõrjesüsteeme, talvevarustuse ja soojade riiete komplekte, tankitõrjegranaadiheitja Carl Gustaf moona, kauglõhkamissüsteemid RISE-1, generaatori, lahti võetud kerge ründelennuk L-39ZA Albatros ning muud abi.

Ukraina on tänavu Leedult toetust saanud ligikaudu 115 miljoni euro eest ja alates sõja algusest umbes 641 miljoni euro eest.

Leedu on oma osakaalu poolest sisemajanduse kogutoodangust üks Ukraina heldemaid toetajaid.

Ukraina pidas oma vetes kinni kaubalaeva ja vahistas kapteni

Ukraina pidas Mustal merel Odessa piirkonnas kinni välismaa kaubalaeva ja vahistas selle kapteni kahtlustatuna Ukraina teravilja eksportimises Venemaa poolt okupeeritud Krimmist, teatas Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) neljapäeval.

SBU sõnul sõitis laev Kesk-Aafrika riigi lipu all ja peatus aastatel 2023-2024 korduvalt Krimmi sadamas Sevastopolis, et võtta peale röövitud põllumajandustooteid.

Venemaa väed okupeerisid Ukraina lõunapoolseid põllumajanduspiirkondi esimesel sissetungi aastal ja Kiiev on süüdistanud Venemaad oma teravilja varastamises ja hävitamises.

SBU teatas, et kapten ja 12 meeskonnaliiget aitasid Venemaal eksportida Ukraina teravilja, mis oli võetud okupeeritud lõunaosast. Vili müüdi väidetavalt Venemaa nimel Lähis-Itta.

"Uurimine jätkub, et selgitada välja kõik kuriteo asjaolud ja tuvastada muud ebaseaduslikus tegevuses osalenud isikud," teatas SBU.

Laeva kapten on Lõuna-Kaukaasia kodanik ja võib reisipiirangute rikkumise eest Ukraina Venemaa poolt okupeeritud aladel saada kuni viis aastat vangistust.

"See on meie poliitika," teatas õiguskaitseorganite allikas Reutersile. "See laev ja kapten töötasid okupantide heaks ja nüüd sisenes ta Ukraina kontrolli all olevatesse vetesse. Me reageerisime koheselt."

Stoltenberg: Hiina võimaldab otseselt Venemaa sissetungi Ukrainasse

"NATO liitlased nõustusid, et Peking võimaldab otseselt Venemaa täiemahulist sissetungi," ütles peasekretär Jens Stoltenberg 10. juulil alliansi tippkohtumisel Washingtonis.

Hiina on liikmesriikide ühisavalduses mainitud kui oht NATO huvidele ja julgeolekule. Stoltenberg rõhutas, et see on esimene kord, kui kõik NATO liikmesriigid seda nii selgelt kokkulepitud dokumendis väljendavad.

Hiina on võtnud käimasoleva sõja suhtes neutraalse positsiooni, kuid on süvendanud majandussidemeid Venemaaga ja saanud Moskva juhtivaks topeltkasutusega kaupade allikaks, mis toetavad Venemaa kaitsetööstust.

NATO kutsus oma avalduses Hiinat üles lõpetama Venemaale relvakomponentide, seadmete ja toorainete tarnimine. Avalduses öeldakse, et Peking ei saa võimaldada suurimat sõda Euroopa viimase aja ajaloos, ilma et see ei mõjutaks negatiivselt tema huve ja mainet.

Kuigi liitlased ei täpsustanud võimalikke tagajärgi, on Hiina ettevõtted juba sattunud USA ja EL-i sanktsioonide alla, kuna nad aitasid Venemaal sanktsioone vältida või tarnisid topeltkasutusega kaupu.

See avaldus on oluline muutus, kuna paljud Euroopa riigid on kõhelnud Hiinat kritiseerima, arvestades selle võtmerolli majanduspartnerina.

Hiina juhtkond on eitanud toetust sõja kummalegi poolele ja väitnud, et tema sidemed Venemaaga ei ületa normaalse suhte piire, pisendades samas oma tihedat partnerlust Moskvaga.

"NATO on võimendanud Hiina vastutust Ukraina kriisi osas. See on mõttetu ja pahatahtlik," ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Lin Jin regulaarsel pressibriifingul. "Kutsume NATO-t üles kaaluma kriisi algpõhjust ja oma tegevust ning võtma konkreetseid meetmeid pingete vähendamiseks, mitte süüdlase otsimiseks."

Tema kommentaarid järgnesid Hiina Euroopa Liidu missiooni pressiesindaja märkustele, kelle sõnul oli avalduse mustand täis külma sõja mentaliteeti ja sõjakat retoorikat ning Hiinaga seotud sisu oli täis provokatsioone, valesid, õhutamist ja laimamist.

"Hiina põhiline eesmärk Ukraina küsimuses on edendada rahukõnelusi ja poliitilist lahendust, mida rahvusvaheline kogukond on laialdaselt tunnustanud ja hinnanud," ütles pressiesindaja.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 555 620 (võrdlus eelmise päevaga +1110);

- tankid 8182 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 15 732 (+17);

- suurtükisüsteemid 15 110 (+59);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1119 (+4);

- õhutõrjesüsteemid 886 (+3);

- lennukid 361 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 12 009 (+36);

- tiibraketid 2392 (+3);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 20 325 (+56);

- laevad / paadid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2535 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.