"Eesti läks Washingtoni kolme selge sihiga ja äsja lõppenud tippkohtumise ühisavalduses nimetati neist kõiki," ütles välisminister Margus Tsahkna pressiteate vahendusel.

Kõige olulisemaks võib pidada tugeva Ukraina toetuspaketi vastuvõtmist, millega liitlased kinnitavad sõjalise abi pikaajalist jätkamist ja NATO juhtrolli selle abi koordineerimisel. Washingtonis lepiti kokku, et liitlaste sõjaline abi Ukrainale saab olema vähemalt 40 miljardit eurot aastas, NATO võtab juhtrolli Ukraina sõdurite väljaõppel ja toetatakse Ukraina ja alliansi koostalitusvõimet. Ühtlasi kinnitati, et Ukraina teekond alliansi liikmeks saamisel on pöördumatu.

Peaminister Kaja Kallase sõnul kinnitab see, et kõik 32 liikmesriiki näevad, et Ukraina tulevik on NATO-s.  

"Jah, [sõna] pöördumatu on tekstis sees. Ukraina teekond NATO-sse on pöördumatu, see on oluline, et kõik need sammud, mis me teeme, ikkagi Ukrainat NATO poole viivad," rääkis Kallas Washingtonis ERR-ile.

ERR-i küsimusele, kas see on lihtsalt natukene jõulisem sõnastus või reaalselt ka samm edasi eelmise aasta Vilniuse tippkohtumisel kokku lepitust, vastas peaminister: "Reaalsed sammud Vilniuses kokkulepitust edasi on tegelikult see abi, mida Ukraina saab ja kõik need sõdurite treenimised, kõik need ühtsed standardid ja kõik see abi, mida Ukraina saab. Need on tegelikult sisulised asjad, mis näitavad, et Ukraina teekond on pöördumatu."

Tsahkna sõnul annab Washingtonis kokku lepitu Venemaale selge sõnumi, et lääne toetus Ukrainale püsib vankumatu, alliansi avatud uste poliitika jätkub ning Ukrainal on õigus oma julgeolekukorralduse üle ise otsustada.

Lisaks lepiti kokku ka Eesti, Läti ja Leedu tehtud ettepanekus, et NATO võimete arendamises keskendutakse järgmisel viiel aastal esmajärjekorras õhukaitsele, kaudtulevõimekusele ning laskemoonale.

Liitlased kiitsid tippkohtumisel ka heaks lubaduse, mis tugevdab Atlandi-ülest kaitsetööstuse koostööd ja suurendab tootmist.

Kallase sõnul on alliansi liikmetel kaitseplaanide täitmisel veel arenguruumi.

"Me kindlasti tahame liikuda kiiremini, aga vaadates, et viimase kahe aasta jooksul oleme liikunud heidutushoiakult kaitsehoiakule ja kinnitanud uued kaitseplaanid. Nüüd tuleb need kaitseplaanid täita võimetega ja see on seotud liitlaste kaitsekuludega, investeerimisega kaitsesse. Hea meel oli tõdeda, et paljud tõid esile, et kaitsekulud ei saa olla enam kaks protsenti, vaid muutunud julgeoleku olukord nõuab suuremaid investeeringuid," rääkis Kallas.

Tippkohtumisel välisministeeriumi esindav asekantsler Kyllike Sillaste-Elling ütles pressiteate vahendusel, et Eesti tõstatas Washingtonis korduvalt kaitsekulude tõstmise vajalikkuse ja ka pärast tippkohtumist jätkatakse tööd selle nimel, et liitlaste kaitsekulutuste uus siht saaks tulevikus olema vähemalt 2,5 protsenti SKP-st.

Eesti on seadnud eesmärgiks saada kaitsekulude suurendamise eesmärk kas kolme või kahe ja poole protsendini ning loodab sellekohase kokkuleppeni jõuda järgmise aasta NATO tippkohtumiseks Haagis.

"Meil pole luksust oodata," ütles Sillaste-Elling. "NATO peab kaitsehoiakut tugevdama ja selleks on tarvis kaitsekulutusi tõsta."

"Arvestades tänast julgeolekukeskkonda ja NATO kaitseplaanide nõudeid, on selge, et kaks protsenti ei ole piisav. Vajalik on, et kõik liitlased investeeriksid kaitsekuludesse 2,5-3 protsenti, et likvideerida võimepuudujäägid ja rahastada NATO kaitseplaane. Peame alustama NATO-s arutelusid kaitsekulutuste tõstmiseks. Eesti siht on jõuda kaitsekulude tõstmise osas kokkuleppele järgmiseks NATO tippkohtumiseks Haagis," ütles Kallas pressiteate vahendusel. 

Peaministri sõnul on Eesti jaoks oluline ka see, et NATO hoiab jätkuvalt Vene ohu oma prioriteetide keskmes, kinnitades, et Venemaa on kõige otsesem ja tõsisem ning pikaajalisem oht alliansile.

"Toetame NATO pikaajalise poliitika väljakujundamist Venemaa agressiivsete eesmärkide ning tegevuste ohjeldamiseks ja tõrjumiseks, mis võtab arvesse muutunud julgeolekuolukorda," ütles Kallas pressiteate vahendusel.

Tema sõnul arutati tippkohtumisel ka Venemaa hübriidtegevusega seonduvat. "On oluline, et NATO reageerib Venemaa suurenenud ja jõulisemale hübriidtegevusele resoluutselt ning näitab, et sellisel tegevusel on Venemaa jaoks tagajärjed," sõnas Kallas.

Liitlased rõhutasid tippkohtumisel, et jätkuvalt on vajalik NATOl-l pöörata tähelepanu ka lõunasuunalt tulenevatele ohtudele. "Siinkohal on eriti oluline hoida fookuses Venemaa destabiliseerivatele tegevustele Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas ning Sahelis," ütles Kallas.

Alliansi 75. aastapäevale pühendatud tippkohtumisele pannakse Washingtonis neljapäeval punkt NATO-Ukraina nõukogu kohtumise ja liitlaste ühisistungiga Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani partneritega.