Julgeolekuekspert Rainer Saks ütles, et ehkki F-16 hävitajate täpset liikumist ei avaldata, näitavad märgid, et Ukrainal enam kaua oodata jäänud ei ole.

"Venemaa täna (reedel – toim.) üritas rünnata lennuvälja Ukrainas, kuhu lennukid tõenäoliselt üritatakse paigutada. Ma olen kindel et neid pole üks, ja eks neid ajapikku üritatakse tuua Venemaale lähemale. Aga praegu jääb mulje, et lähinädalate jooksul, kui protsess õnnestub, võib neid (hävitajaid) Ukrainas märgata," lausus Saks.  

Kaitseväe Luurekeskuse ülema Ants Kiviselja sõnul kasutatakse julgeoleku kaalutlustel erinevaid teid hävitajate transportimiseks.

"Oluliselt mõjutab see, et Ukraina ja riigid, kes lennukeid annavad Ukrainale, tahavad seista selle eest, et lennukid ikkagi võimalikult tervelt õigesse piirkonda kohale jõuaksid. Operatsiooni julgeoleku seisukohalt väga täpselt planeeritakse, kuidas neid kohale viiakse ja kuhu need lõpuks laekuvad. Sõjaväe lennukeid on võimalik maandada ja õhku tõusta ka tsiviilteede pealt, see eeldab teatud tingimuste olemasolu – ei tohi olla lähedal elektriliine ja (peab olema) piisavalt lai ja sirge tee," lausus Kiviselg.  

Saks lisas, et hävitajate saabumisest hoolimata on Ukraina jaoks võtmeküsimus endiselt õhutõrjesüsteemide nappus.

"Nüüd tuleb juurde neli (õhutõrjesüsteemi), millest üks on kohal ja ülejäänud saabumas. Kokku viis-kuus Patrioti süsteemi ei taga kaitset väga suurele territooriumile Ukrainas. Võiks arvata, et Ukraina saaks tagada väga oluliste objektide, nagu paar suurlinna ja sõjaväe lennuväljad, kaitse. Edasi on küsimus, kas nende hävitajatega Ukraina suudab Vene taktikalise lennuväe suruda eemale. Aga raketikaitset tuleb ikkagi tõhustada sõltumata nendest F-16-test," rääkis Saks.