Kantar Emor viis oma juulikuise küsitluse rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tarvis läbi 11.-17. juuli ehk ajal, kui Kaja Kallase lahkumine peaministrikohalt oli juba kindel ning koalitsioonikõnelused Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 vahel peaministrikandidaat Kristen Michali eestvedamisel käisid täie hooga.

Seda, kuidas uus peaminister ja valitsus mõjutab eelkõige just valitsuskoalitsiooni erakondade reitinguid, saab Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul näha augustis, kui mingid võnked võiks juba ilmneda.

"Aga praegu ei ole võrreldes juuniga olnud selliseid olulisi muutusi, mis oleks pannud inimesi muutma oma eelistusi erakondade osas," ütles Voog ERR-ile.

Erakondade populaarsuse pingereas püsib kindlalt esikohal Isamaa 28 protsendiga.

Teisel kohal on Sotsiaaldemokraatlik Erakond 17- ja kolmandal Reformierakond 16-protsendise toetusega.

Neljandal kohal on 14 protsendiga Keskerakond ning juunis suure pereheitmise läbi teinud EKRE on teist kuud järjest viies. EKRE-t toetab 13 protsenti küsitletutest.

Voog tõdes, et sõltuvalt sotsiaaldemograafilisest rühmast, eelkõige rahvuse lõikes, on Keskerakonna toetus väga erinevalt arenenud.

"Mitte-eestlaste hulgas on Keskerakonna toetus jätkuvalt tugev (52,2 protsenti), aga eestlaste hulgas on see seoses mitme tuntud poliitiku lahkumisega Keskerakonnast oluliselt vähenenud (3,6 protsenti). Siin on olnud vastandlikud trendid, mis summaarselt on jätnud Keskerakonna reitingu enam-vähem samaks," ütles Voog.

Kuuendal kohal on Parempoolsed viieprotsendise toetusega ehk nende reiting on juuniga võrreldes mõnevõrra langenud. Voogi hinnangul tuleneb see nende suhtelisest passiivsusest pärast valimisi.

Erakonna Eesti 200 reiting püsib kolme protsendi tasemel.

Koos leidis toetajaid erakondliku eelistuseta inimeste seast

Juulis lisas Kantar Emor mõõdetud erakondade nimekirja kaks uut parteid, milleks on Koos ja Vabaerakond.

Kui Vabaerakond ei mõjutanud üldisi reitingutulemusi üldse, siis Koos sai esimesel mõõtmisel riigikogu valimiste kontekstis kolm protsenti. Voogi sõnul Koosi toetus Keskerakonna reitingut ei kõigutanud, kuigi mõlema erakonna toetajaskonnast moodustavad enamuse venekeelsed kodanikud.

"Näha on see, et mitte-eestlaste hulgas mittevastanute või eelistust mitteomanute osakaal on vähenenud ehk et Koos leidis siis oma toetajad nende hulgast, kellel eelnevalt ei olnud oma erakondlikku eelistust," ütles Voog.

Kui EKRE-st lahkunud seltskond uue erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) registreeritud saab, siis lisab Kantar Emor ka selle reitingute tabelisse.

Voog tõdes, et EKRE reiting sai tuntud inimeste lahkumise tõttu juunis tugeva põntsu. Ta avaldas arvamust, et uue erakonna lisandudes on EKRE-l väga raske praegusest positsioonist ülespoole kasvada.

Toetused koos "ei oska öelda" vastajatega

Oma eelistust ei osanud juulis välja tuua 25 protsenti vastajatest, mida on pisut enam kui juunikuus.

Kui võtta arvesse ka "ei oska öelda" vastajad, toetas Isamaad juunis 21 protsenti küsitletutest. SDE toetus oli eelistusteta vastajatega küsitluses 13 ja Reformierakonnal 12 protsenti.

Keskerakonnal ja EKRE-l oli toetus selles küsitluses kümme protsenti.

Parempoolsete toetus eelistuseta valijate seas kukkus aga neljale protsendile (juunikuus seitse) ning Eesti 200 osaks jäi kaks protsenti. Ka erakonna Koos toetus oli kaks protsenti.

Tulevikku vaatavalt nentis Voog, et ainukesed muutused, mis reitingute tabelis saavad juhtuda, on kõikumised Reformierakonna ja Isamaa toetuse vahekorras.

"Siin on küsimus, kas Reformierakond suudab pikemas perspektiivis taastada oma toetajaskonna. Isamaa toetajaskond sisaldab hästi palju selliseid uusi või ammuseid toetajaid, kes on juhuslikuma erakondliku eelistusega ja ei ole oma valikutes nii kindlad. Seega võib Reformierakonna-Isamaa vahekord muutuda. Sõltub ka nendest [uue valitsuse] lubadustest," selgitas Voog. Väga suurt rolli mängib peaministrierakonna reitingu taastamises ka üldine taustsüsteem, eelkõige majanduslik olukord ja selles valdkonnas tehtavad otsused.

Kantar Emor küsitles veebi- ja telefoni teel 11.–17. juulini 1512 valimisealist kodanikku üle Eesti. Antud valimi suuruse juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,2 protsenti.

Lähemalt saab toetustest eri vastajarühmade seas lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.