Sõja 885. päev: Ukraina droon tabas Vene kaugpommitajat Soome piiri lähedal

Vene õhutõrjeüksused tabasid ööl vastu laupäeva Brjanski oblasti lõunaosas 21 Ukraina drooni, teatas Venemaa kaitseministeerium. Allikate sõnul tabas Ukraina droon Vene kaugpommitajat Soome piiri lähedal.
Oluline laupäeval, 27. juulil kell 23.00:
- Venemaa teatas 21 Ukraina drooni allatulistamisest Brjanski oblastis;
- Orban: rahu saab Ukrainas tulla vaid väljastpoolt;
- Allikas: Ukraina droon tabas Vene kaugpommitajat Soome piiri lähedal;
- Venemaa väitis, et vallutas Donetskis Pokrovski suunal veel ühe küla;
- Vene meediakanalid teatasid plahvatustest Rjazani sõjaväelennuvälja lähistel;
- USA on alates sõja algusest andnud Ukrainale abi ühtekokku 82 miljardi dollari ulatuses;
- Ukraina laupäeval esitatud hinnangu kohaselt kaotasid Vene väed viimase ööpäevaga 1210 sõdurit.
Ukraina droon tabas Vene kaugpommitajat Soome piiri lähedal
Ukraina sõjaväeluure allikate sõnul ründas Ukraina ööl vastu laupäeva droonidega kolme erinevat Venemaa lennuvälja. Koola poolsaarel Murmanskis asuvas Olenja õhujõudude baasis sai kannatada Vene kaugpommitaja.
Olenegorski linna lähedal asuv lennujaam on Soome kirdepiirist linnulennult vähem kui 200 kilomeetri kaugusel. Ukraina meedias peetakse Soome lähistel sooritatud rünnakut märkimisväärseks, sest meedia andmetel sai rünnakus viga Venemaa ülehelikiirusega kaugmaapommitaja Tupolev Tu-22.
Kui info on õige, on tegemist ühe kõige kaugema löögiga Ukrainas umbes 2,5 aastat kestnud täiemahulise sõja ajal. Murmanski oblastis asuv lennubaas asub Ukrainast ligikaudu 1800 kilomeetri kaugusel.
Rünnak Soome idapiiri lähedal Soomes muret ei tekita, ütles president Alexander Stubb. "Olukord on meil kontrolli all, jälgime ja suudame reageerida," kommenteeris Stubb laupäeva õhtul Pariisi olümpiakülas Soome meediale.
Stubb ütles, et on teiste hulgas suhelnud Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga.
Stubbi sõnul tuleb Soomel harjuda sellega, et sõda käib ka Soome piiril.
"Lend Helsingist Kiievisse on otse minnes väga lühike. Samuti peame harjuma sellega, et Ukraina kasutab selle sõja võitmiseks kõiki vahendeid. Ja see tähendab ka erinevaid lööke," lisas ta.
Teised Ukraina öised droonirünnakud tabasid Ukrainale lähemal olevaid Saratovi ja Rjazani oblasti lennujaamu. Kyiv Posti allika sõnul ei olnud laupäeval nende rünnakute tulemuste kohta täpsemat infot. Kyiv Independenti teatel rünnati drooniga ka Rjazanis asuvat naftatöötlemistehast.
Soome lähistel toimunud rünnakus väidetavalt kannatada saanud lennuk Tu-22M3 on üks Venemaa olulisi strateegilisi ülehelikiirusega pommitajaid. Ukraina õhujõud teatasid aprillis, et neil õnnestus selline lennuk esimest korda alla tulistada, vahendas Kyiv Independent.
Kyiv Independenti sõjaväeluure allika sõnul on Ukraina viimase nädala jooksul sabotaažioperatsioonides kahjustanud ka kolme Vene helikopterit.
Möödunud pühapäevases operatsioonis said Moskva oblastis purustusi helikopterid Mi-28 ja Ka-226. Lisaks õnnestus Ukrainal kolmapäeval toimunud eraldi operatsiooni käigus hävitada Ukrainast umbes 800 kilomeetri kaugusel asuvas Samara piirkonnas helikopter Mi-8, teatas sõjaväeluure allikas.
Ukraina allika sõnul on Venemaa võimud püüdnud rünnakuid varjata.
Orban: rahu saab Ukrainas tulla vaid väljastpoolt
Rahu Venemaa sõjas Ukraina vastu saab tulla ainult väljastpoolt, ütles Ungari peaminister Viktor Orban.
Orbani sõnul kannatavad sõja osapooled suuri kaotusi, mis ulatuvad sadadesse tuhandetesse, kuid ei soovi läbirääkida. Tema hinnangul on selleks kaks põhjust: mõlemad riigid arvavad, et suudavad võita ning tahavad võidelda võiduni.
"Teisest küljest, kuna mõlemat osapoolt tõukab tagant nende enda usk. Ukrainlased usuvad enesekaitsesse. Venelaste sõnul on Ukrainas olnud tõsiseid NATO sõjalisi arenguid ning nad ei taha piiril näha NATO sõdureid ja relvi, nemad näevad provotseeritud sõda," lisas Orban Rumeenias peetud kõnes.
"Nad ei anna alla, see viib otseselt eskalatsioonini ning rahu saab tuua ainult väljastpoolt," ütles Orban.
Orban on öelnud, et jätkab enda algatatud rahumissiooni vaatamata Euroopa Liidust tulevale kriitikale.
Venemaa väitis, et vallutas Donetskis Pokrovski suunal veel ühe küla
Venemaa väitis laupäeval, et on vallutanud veel ühe küla Ukraina idaosas Donetski oblastis, kus Moskva väed liiguvad ägedate lahingute saatel Pokrovski linna suunas.
Vene kaitseministeeriumi väitel vallutati Lozuvatske küla, mis asub umbes 24 kilomeetrit Pokrovskist idas ja Venemaa poolt okupeeritud Otšeretõne väikelinna lähedal.
Ukraina ei ole seda kinnitanud, kuid teatas varahommikul, et tema väed tõrjusid piirkonnas 37 Venemaa rünnakut. Kõige raskemad lahingud toimusid Novooleksandrivka küla lähedal, teatas Ukraina kaitseministeerium. Küla asub Lozuvatske lähedal ja Venemaa väitis läinud kuul, et on selle vallutanud.
Venemaa teatas Ukraina suure droonirünnaku tõrjumisest
Ukraina kirdeosas asuvate Sumõ ja Tšernihhivi oblastiga külgneva Brjanski oblasti kuberner Aleksandr Bogomaz teatas juba öösel, et tunni jooksul tulistati alla 12 drooni. Ohvreid ega tõsiseid purustusi ei olnud. Teadet vahendanud ajaleht The Kyiv Independent ei saanud neid teateid kontrollida.
Ukrainast kagusse jääva Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov teatas samas, et kolm droonirünnakut ja mitu mürsuplahvatust purustasid hoonete aknaid ja tekitasid muid kahjustusi.
Ukraina väed võtavad sageli sihikule Venemaa piirialasid, eriti Belgorodi, et vähendada sealt lähtuvaid Venemaa rünnakuid Ukraina territooriumile.
Varasemalt on sarnastele teadetele Ukraina massilistest droonirünnakutest järgnenud sageli täpsem info nendega kaasnenud kahjudest Venemaa sõjalistel või energeetikaobjektidel.
Nii süttis 22. juulil Venemaal Musta mere rannikul asuvas Tuapse linnas asuv naftatöötlemistehas põlema pärast seda, kui piirkonda tabas üle 75 drooni. Ukraina sõjaväeluureteenistuse (HUR) allikas kinnitas Kyiv Independentile, et rafineerimistehase rünnaku korraldas agentuur. Päev varem teatasid sotsiaalmeediavõrgustiku Telegram Vene kanalid rünnakust Rostovi oblastis asuvale Morozovski õhuväebaasile, mis hilisemate andmete kohaselt sai tõsiselt kannatada.
Rjazani sõjaväelennuvälja lähedal kostis plahvatusi
Vene sotsiaalmeediakanalites levis laupäeval info, et öösel ja varahommikul sattusid Ukraina droonirünnaku alla Rjazani oblastis asuvad Djagilevo sõjaväelennuväli ja naftatöötlemistehas.
Rjazani elanike sõnul tulistas Vene õhutõrje droonid alla, kui need naftatöötlemistehasele ja õhubaasile lähenesid. Infot droonirünnaku kohta avaldasid sotsiaalmeediakeskkonna Telegram tegutsevad kanalid Astra ja Shot ning Vene kaitseministeerium.
Sotsiaalmeedias jagati fotosid linna kohale tõusvast suitsust.
Plahvatusi Djagilevo sõjaväelennuvälja läheduses oli kuulda 27. juuli hommikul kella 06.00 paiku.
Venemaa Telegrami kanalite teadete kohaselt tehti kõik õhusihtmärgid kahjutuks ning infrastruktuurile ja rajatistele kahju ei tehtud.
Venemaa kaitseministeerium teatas 27. juuli hommikul, et samal hommikul tulistati Rjazani oblasti kohal alla seitse drooni.
USA sõjaaegne toetus Ukrainale ulatub juba 82 miljardini
USA on alates täiemahulise sõja puhkemisest andnud Ukrainale abi juba ühtekokku 82 miljardi dollari ulatuses, ütles reedel Kiievit külastanud Ameerika Ühendriikide kaubandusministri asetäitja Marisa Lago.
"Praktilises plaanis jätkab USA liitlaste ja partnerite laiaulatusliku koalitsiooni mobiliseerimist, et anda Ukrainale sõjalist, majanduslikku ja humanitaarabi. USA on omalt poolt andnud Ukrainale abi 82 miljardi dollari ulatuses alates selle julma, põhjendamatu sõja algusest," ütles ta pressikonverentsil.
Lago rõhutas, et "USA on Ukrainaga igal sammul".
"Ukraina toetamine - see on mitte ainult õiged otsused, vaid ka investeerimine Atlandi-ülesesse julgeolekusse ja demokraatlikesse väärtustesse, mida me kõik kalliks peame," lisas ta.
USA aseministri sõnul on tähtis see, et "me juba praegu planeerime Ukraina võitu ja riigi majanduslikku taastamist".
"USA ja meie partnerid ei oota sõja lõppemist, et alustada taastamise planeerimist," lisas ta.
Lago kohtus Kiievis mitmete kõrgete ametnikega, teiste seas peaministri esimese asetäitja Julia Sviridenko, strateegilise tööstuse ministri Oleksandr Kamõšini ja digitaalse ülemineku ministri asetäitja Oleksandr Bornjakoviga.
Borrell palus Hiinal kasutada oma mõju Moskvale lõpetamaks sõda Ukrainas
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell palus reedel Hiina välisministrit Wang Yi'd, et Peking lõpetaks Venemaa agressioonisõja toetamise Ukraina vastu ning kasutaks oma mõju Moskvale lõpetamaks sõda Ukrainas.
Borrell ja Wang kohtusid Laose pealinnas Vientianes Kagu-Aasia riikide ühenduse ASEAN kohtumise raames.
"Nad arutasid Euroopa Liidu ja Hiina suhteid. (EL-i välispoliitika) kõrge esindaja ütles, et EL-il ja Hiinal on vaja oma vastavaid muresid tunnistada. See on eelkõige Hiina toetus Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu, mis mõjutab negatiivselt EL-i ja Hiina suhteid," edastas Borrelli kantselei.
Borrell selgitas Wangile, miks peab Euroopa Liit Venemaa sõda Ukraina vastu eksistentsiaalseks ohuks kogu Euroopale.
Ta väljendas muret seoses asjaoluga, et Hiina ekspordib Venemaale suures koguses kahese otstarbega kaupu, mida saab kasutada sõjalistel eesmärkidel.
Borrell palus Hiinal kasutada oma mõju Venemaale selleks, et aidata kaasa sõja lõpetamisele.
"Ta kutsus Hiinat toetama rahuprotsessi Ukrainas ning avaldas arvamust, et (Hiina) ühine avaldus Brasiiliaga 2024. aasta mais ei lähe selles suunas," edastas Borrelli pressiteenistus.
Borrell ja Wang arutasid ka teisi probleeme EL-i ja Hiina suhetes.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 573 510 (võrdlus eelmise päevaga +1210);
- tankid 8331 (+11);
- jalaväe lahingumasinad 16 074 (+24);
- suurtükisüsteemid 15 885 (+45);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1125 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 905 (+1);
- lennukid 363 (+0);
- kopterid 326 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 12 736 (+53);
- tiibraketid 2403 (+1);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 21 500 (+86);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 2671 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael
Allikas: The Kyiv Independent, Reuters, Interfax, BNS, Ukrainska Pravda










