Türgi luureagentuur (MIT) teatas, et korraldas ulatuslikku vangide vahetamist.

Türgi võimude teatel vahetati kokku 24 vangi ja kaks alaealist seitsmest riigist. Türgi presidendi kantselei teatas, et vahetatavad vangid on pärit USA-st, Saksamaalt, Poolast, Sloveeniast, Norrast, Venemaalt ja Valgevenest.

Kantselei kinnitas, et teiste seas pääsevad vanglast ajakirjanik Evan Gershkovich ja luuramises süüdistatud endine USA merejalaväelane Paul Whelan. USA valitsusametnik on öelnud, et vabaneb ka Vene-Ameerika päritolu raadioajakirjanik Alsu Kurmaševa, kes mõisteti Venemaal vangi sõjaväe kohta valeinfo levitamise eest.

Telekanali Fox News ajakirjanik teatas neljapäeval, et Gershkovich võib naasta USA-sse juba neljapäeval. Hiljuti mõistis Vene kohus Gershkovichi 16 aastaks vangi range režiimiga karistuskolooniasse. Kreml väitis, et ajakirjanik tegeles luuramisega.

Türgi presidendi kantselei lisas, et vabanevad ka Valgevenes muu hulgas terrorismis süüdistatuna surma mõistetud Saksa kodanik Rico Krieger ja Venemaal karistust kandnud opositsiooniaktivist Ilja Jašin, kes oli vangi mõistetud, kuna ta oli arutanud sotsiaalmeedias Vene sõjaväelaste kuritegusid Butšas.

Suurbritannia peaminister Keir Starmer omakorda tervitas Vene-Briti kodakondsusega ajakirjaniku ja aktivisti Vladimir Kara-Murza vabastamist, kes oli Venemaal riigireetmise eest 25 aastaks vangi mõistetud.

Nende hulgas, kes Venemaale tagastatakse, on ilmselt Venemaa kodanik Vadim Krassikov, kes mõisteti Saksamaal vangi endise tšetšeeni mässuliste juhi tapmise eest.

Tegemist on suurima vangide vahetusega Venemaa ja USA vahel pärast külma sõda, vahendas The Telegraph. 

Saksamaa: mõrvari vabastamine vangivahetuse raames polnud lihtne otsus

Saksamaa tõdes neljapäeval, et süüdi mõistetud mõrvari vabastamine vangivahetuse raames Venemaaga ei olnud kerge otsus ning kutsus Venemaad ja Valgevenet vabastama kõik poliitilised kinnipeetavad.

Saksa valitsuse pressiesindaja Steffen Hebestreit ütles, et otsus saata Venemaale tagasi endise tšetšeeni mässuliste komandöri mõrva eest vangi mõistetud venelane Vadim Krassikov tuleneb Berliini kohustusest Saksa kodanike ees ja solidaarsusest USA-ga.

Hebestreit kutsus ka Venemaa ja Valgevene juhtkonda vabastama kõik ebaõiglaselt vangistatud poliitilised kinnipeetavad.

Biden ei näe vajadust Putiniga vangivahetuse järel vestelda

USA president Joe Biden ütles neljapäeval pärast ulatuslikku vangide vahetust ida ja lääne vahel, et ei näe mingit vajadust rääkida Venemaa autoritaarse juhi Vladimir Putiniga.

Ajal, mil vangid olid mitut riiki hõlmava lepingu alusel teel koju, küsisid ajakirjanikud presidendilt, kas ta oleks nõus Putiniga otse rääkima.

"Ma ei pea Putiniga rääkima," ütles Biden, mõistes ühtlasi hukka Venemaal korraldatud näidisprotsessid, mis viisid Evan Gershkovichi ja teiste vangivahetuse käigus vabastatud inimeste süüdimõistmiseni.

"Vene võimud vahistasid nad, mõistsid näidisprotsessidel süüdi ja määrasid neile pikad vanglakaristused ilma igasuguse seadusliku põhjuseta," ütles Biden.

Kreml kinnitas 12 vangile armu andmist

Kreml teatas vangide vahetuse järel, et riigi liider Vladimir Putin andis armu 12 vangile, nende seas kolmele ameeriklasele, kes vangide vahetuse käigus vabastati.

Kremli sõnul oli tegemist sammuga, mille eesmärk oli saada tagasi välismaal kinni hoitud venelased.

Kreml lisas, et on tänulik riikidele, kes aitasid vangidevahetust ettevalmistada, ning Valgevene liidrile Aleksandr Lukašenkole Saksa kodaniku Rico Kriegeri vabastamise eest.

Vene-lääne vahetuse käigus vabastatud vangid

Venemaa ja lääs vabastasid kokku 24 vangi suurima vahetuse käigus pärast külma sõja lõppu, teatasid ametnikud neljapäeval. Venemaa vabastas 16 inimest – USA ja Saksamaa kodanikke, ajakirjanikke ja Vene teisitimõtlejaid. 

Evan Gershkovich. 32-aastasest Wall Street Journali reporterist sai esimene lääne ajakirjanik, kes on pärast nõukogude aega Venemaal spionaaži eest vangi mõistetud. Venemaa kohus mõistis ta pärast kiirmenetlust 19. juulil 16 aastaks range režiimiga paranduskolooniasse. Venemaa väitis tõendeid esitamata, et ta kogus luureandmeid tankitehase kohta Uuralite piirkonnas ja töötas USA Luure Keskagentuuri (CIA) heaks. 

Gershkovich sündis USA-s New Jersey osariigis Nõukogude juudi emigrantide peres, ta külastas Venemaad ka pärast seda, kui kümned teised lääne ajakirjanikud pärast Moskva kallaletungi Ukrainale lahkusid.

Paul Whelan. Endine USA merejalaväelane Whelan (54), kellel on ka Briti, Iiri ja Kanada kodakondsus, viibib Venemaa vanglas alates 2018. aasta detsembrist. 2020. aasta juunis mõisteti ta spionaaži eest 16 aastaks kauges Venemaa paranduskoloonias. Ta peeti kinni Moskva hotellis 2018. aastal – väidetavalt koos salastatud dokumentidega.

Alsu Kurmaševa. 47-aastane USA-Vene ajakirjanik Kurmaševa mõisteti Gershkovichiga samal päeval kuueks aastaks ja kuueks kuuks vangi ülisalajasel kohtuprotsessil, mille üksikasjad selgusid alles päevi hiljem. Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabadus toimetajana süüdistati teda Vene rangete sõjalise tsensuuri seaduste rikkumises ja ta vahistati, kui ta reisis oma Praha kodust Venemaale haiget ema vaatama.

Vladimir Kara-Murza. 42-aastasele Kremli kriitikule ja ajakirjanikule Kara-Murzale määrati 2023. aasta aprillis Moskva agressiooni hukkamõistmise eest 25-aastane vanglakaristus, mis on üks pikimaid Putini kriitikule eales määratud vanglakaristusi. Ta vahistati 2022. aasta aprillis pärast USA-s peetud kõnet, kus ta süüdistas Venemaad sõjakuritegudes Ukraina vastu. Kara-Murzal on Briti-Vene topletkodakondsus. 

Oleg Orlov. Inimõiguste kaitsja Orlov (71) mõisteti veebruaris kaheks ja pooleks aastaks vangi, kui ta oli nimetanud Venemaad fašistlikuks riigiks ja kritiseerinud sõda Ukrainas. Bioloogiharidusega Orlov oli 2021. aasta lõpus Venemaal laiali saadetud Nobeli auhinna võitnud vabaühenduse Memorial kaasasutaja. Tema juhtimisel säilitas Memorial kommunistlike repressioonide ohvrite mälestust ja võitles inimõiguste ees tänapäeva Venemaal.

Lilia Tšanõševa. 42-aastane Tšõnõševa, kes juhtis aasta algul vanglas surnud opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi bürood Baškortostani vabariigis, mõisteti 2023. aasta juunis seitsmeks ja pooleks aastaks vangi äärmusorganisatsiooni loomise eest. Seda karistust karmistati hiljem üheksale ja poolele aastale. Raamatupidajana oli ta enne Navalnõi meeskonnaga liitumist 2017. aastal töötanud suurtes ettevõtetes, sealhulgas Deloitte'is, protesteerides avalikult korruptsiooni vastu selles piirkonnas.

Ksenia Fadejeva. 32-aastane Fadejeva, kes juhtis Navalnõi nüüdseks keelatud organisatsiooni Siberi Tomski linnas, mõisteti 2023. aasta detsembris äärmusluse eest üheksaks aastaks vangi. Fadejeva juhtis Navalnõi poliitilist bürood Tomskis, kus opositsiooniliider 2020. aasta augustis valimiseelsel külaskäigul mürgitati. Fadejeva valiti 2020. aastal Tomski linna seadusandlikku kogusse, mida peeti opositsiooni võiduks president Vladimir Putini võimu vastu.

Ilja Jašin. Venemaa liberaalsele opositsioonipoliitikule Jašinile (41) määrati 2022. aasta lõpus kaheksa ja pool aastat vabaduskaotust seoses Moskva Ukraina-agressiooni hukkamõistmisega. Navalnõi ja mõrvatud opositsioonitegelase Boriss Nemtsovi endine liitlane pandi vangi selle eest, et ta taunis tsiviilelanike massmõrva Ukraina Butša linnas.

Aleksandra Skotšilenko. Peterburist pärit 33-aastane kunstnik Skotšilenko vahistati 2022. aasta aprillis ja mõisteti seejärel 2023. aasta novembris seitsmeks aastaks vangi, kuna ta asendas ostukeskuste hinnasildid Ukraina sõja vastaste sõnumitega. Ta keskendus eelkõige verisele lahingule Musta mere sadamalinna Mariupoli pärast.

Andrei Pivovarov. Vene opositsiooniaktivist Pivovarov (42) juhtis endise oligarhi Mihhail Hodorkovski sihtasutust Avatud Venemaa. Ta arreteeriti 2021. aastal, FSB agendid tõstsid ta lennukist välja enne, kui tal riigist lahkuda õnnestus, ning kohus mõistis ta neljaks aastaks vangi koostöö eest ebasoovitava organisatsiooniga.

Rico Krieger. Valgevene president Aleksandr Lukašenko andis 30. juulil armu Saksamaa kodanikule, 30-aastasele meedikule Rico Kriegerile, kes oli mõistetud 24. juunil surma. Salajasel kohtuprotsessil Valgevene kriminaalkoodeksi kuue artikli alusel süüdi mõistetud Krieger olevat väidetavalt pildistanud 2023. aasta oktoobris Valgevene sõjaväeobjekte ja paigutanud Ukraina käsul Minski lähedal asuvale raudteeliinile lõhkekeha. LinkedIni profiili kohaselt töötas Krieger Saksa Punase Risti meedikuna ja eelnevalt USA Berliini saatkonna relvastatud turvatöötajana.

Dieter Voronin. Vene-Saksa topeltkodakondsusega Voronin mõisteti reetmises süüdistatuna 13 aastaks vangi, kuna Moskva väitel sai ta salastatud sõjalist teavet teiselt trellide taha pistetud ajakirjanikult Ivan Safronovilt.

Kevin Lick. 17-aastaselt vahistatud Lickist, kes on veel üks Vene-Saksa topeltkodakondne, sai Venemaal kõigi aegade noorim riigireetmises süüdi mõistetud isik, kui ta määrati 2023. aastal neljaks aastaks trellide taha selle eest, et ta edastas väidetavalt Saksa julgeolekuteenistusele fotosid oma korteriaknast paistva Vene sõjaväerajatise kohta.

Patrick Schöbel. Hilistes 30. eluaastates Saksamaa kodanik Schöbel vahistati aasta alguses Peterburi lennujaamas pärast seda, kui tolliametnikud leidsid tema pagasist kanepit.

Herman Moyzhes. Mais Peterburis vahistatud Vene-Saksa migratsiooniadvokaadile Moyzhesile esitati süüdistus riigireetmises. Pea mingeid detaile tema vastu algatatud kohtuasja kohta ei ole avaldatud. Moyzhes oli Peterburis hästi tuntud linnaaktivist ja taaskasutuse pooldaja.

Vadim Ostanin. Veel ühe Navalnõi teise piirkondliku filiaali endine juht Ostanin mõisteti 2023. aastal üheksaks aastaks vangi äärmusorganisatsioonis osalemise eest.