Neljapäeval toimus Türgi pealinnas Ankaras Venemaa ja lääneriikide vangide vahetus. Kokku vahetati 24 vangi ja kaks alaealist seitsmest riigist.

Julgeolekuekspert Rainer Saksa rääkis raadiosaates "Uudis+", et on keeruline öelda, kelle initsiatiivil vangide vahetus toimus.

"Tegemist ei ole kahtlemata ka niisuguse loogilise ja loomuliku sündmusega, vaid ikkagi väga erakorralise juhtumiga, kuhu on kaasatud väga palju osapooli erinevatest riikidest ja me ei tea kogu sündmuste kulgu ega kuidas see tehniliselt nagu kokku lepiti," ütles Saks.

"Kõige erakorralisemaks teeb sündmuse see, et vahetati välja, mitte ainult lääneriikide Venemaal süüdi mõistetud kodanike Venemaa kodanike vastu, kes on lääneriikides süüdi mõistetud või kinni võetud, vaid vahetati välja ka Vene kodanikke, kellel ei ole tegelikult lääneriikide kodakondsust, kes kuuluvad siis sellesse rühma, mida ma võin nimetada poliitvangideks Venemaal," rääkis Saks.

Saks märkis, et teadaolevalt oli plaanis ka [vangistuses hukkunud] Aleksei Navalnõi välja vahetada. "Tema surm eelmisel aastal seda protsessi kuidagi lükkas edasi või vahepeal see protsess oli nagu kahtluse all. Siis olid juba kuulujutud, et Navalnõi plaaniti välja vahetada, aga selle kohta mingisugust kinnitust ei saanud."

Venemaa vahetas siiani välja ainult neid vange, kes olid süüdi mõistetud Venemaa kohtus, ütles Saks. "Me räägime kodanikest, me ei räägi nendest, kellel on diplomaadi staatus või mingi muu niisugune staatus, mis võimaldab väljasaatmist."

"Poliitvangidest Venemaal kahtlemata ükskõik ei ole, sest see on ka põhjus, miks nad on Venemaal arreteeritud ja vanglas. Niisugused nagu Ilja Jašin ja Kara-Murza on arreteeritud Ukraina sõja alguses – võib öelda isegi niimoodi preventiivse meetmena," sõnas Saks. "Varasemalt nad otseselt vangis ei ole pikalt viibinud."

Saks märkis, et poliitvangid on Venemaa hinnangul režiimile ohtlikud inimesed.

"Aga ma arvan, et Venemaa traditsioon selles osas ütleb, et emigratsioonis pikalt ei ole võimalik poliitilisel liidril Venemaal toimuvat mõjutada. Ta kaotab oma mõju. Ja kes on väga pikalt emigratsioonis elanud – neid Venemaa inimesed enam ei võta potentsiaalse liidrina," rääkis Saks.

Saks ütles, et vanglas viibides on need inimesed režiimile tegelikult ohtlikumad kui emigratsioonis ning see võis olla Venemaa poole üks motivatsioon selleks vangide vahetuseks.

Samuti märkis Saks, et kuna Venemaa president ise on sisejulgeolekuteenistuse taustaga (FSB), siis Venemaa julgeolekuteenistus on välismaal läbi viinud väga palju mõrvu ja muid ebaseaduslikke tegevusi ning et nende täideviijate tagasitoomist peab Venemaa president oma kohustuseks.

"Ja sellisel juhul on tulevikus võimalik sääraseid operatsioone jätkata – juhul, kui nende operatsioonide täideviijad näevad, et nende saatusega tegeletakse ja neid üritatakse ikkagi tuua Venemaale tagasi," ütles Saks.