Uuring: rinnapiimaga toitmise harjumused on muutunud
Kuigi maailma terviseorganisatsioon soovitab kuni pooleaastast imikut toita ainult rinnapiimaga, siis Eestis on selliste imikute arv järk-järgult vähenemas. Samas on stabiilne nende beebide arv, kes saavad rinnapiima muule toidule lisaks.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel sai Eestis mullu kolmekuuselt rinnapiima 80 protsenti, pooleaastaselt ligi 70 protsenti ja ühe aasta vanuselt pisut üle kolmandiku perearsti ja pereõe jälgimisel olevast lapsest.
TAI tervisestatistika vanemanalüütik Eva Anderson rääkis ERR-ile, et stabiilselt tõuseb see trend, et emad ei lõpeta rinnapiimaga toitmist, vaid teevad seda lisatoidu andmisega koos.
Ainult rinnapiimatoidul olnud kuni pooleaastaste imikute osakaal on 10 aastaga vähenenud 20 protsendilt 16 protsendile.
Eesti Ämmaemandate ühingu president Liis Raag ütles, et ei ole põhjust muretseda, kuid nendele arvudele peab siiski tähelepanu pöörama.
Eestis ei ole uuritud, et miks imikutele varem lisatoitu pakutakse või imetamine varem ära lõpetatakse, aga Raagi sõnul võivad põhjused olla sarnased muu maailmaga ja seotud ühiskondlike muutustega.
"Tuuakse välja seda, et nõu ja abi ei ole alati kättesaadavad või ei osata seda otsida, ja teisalt ka sellised kultuurilised või sotsiaalsed normid ja ootused ka emadele. Meilgi on ju nüüd niimoodi, et ei ole päris iseenesestmõistetav, et tingimata ema on lapsega kodus ja talle igal hetkel olemas. Teisalt siis puhas rinnaga toitmine tähendab ema jaoks ka väga suurt seotust, milleks kõik noored ema ei pruugi enam valmis olla," ütles Raag.
Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas näeb, et rasketel hetkedel võiks rohkem tuge saada perearstilt. "Seal on ju algul ikkagi igakuised kokkusaamised. Et selle igakuise kokkusaamisega oleks siiski tagatud ka ema nõustamine," ütles ta. "Kui peretohter ise ei oska nõustada, leiab üles õige imetamisnõustaja või perearstikeskuses oleva ämmaemanda, kes saaks toetada imetamist. Et raskuste tekkel oleks olemas tugi ja ei löödaks liialt kergelt käega."
Liis Raag tõi lisaks professionaalsele abile välja ka perekondliku toe ja ühiskondliku heakskiidu.
"Mul on hästi hea meel, kui näiteks perekooli loengusse tuleb naisega kaasa tulevane isa või tulevane vanaema ja nad siis tõesti saavad juba enne lapse sündi aru sellest, et millist pühendumist nõuab see, kui ema hakkab oma last toitma ja võib-olla oskavad need lähedased siis ka toetada värsket ema nendel hetkedel, kui tundubki see imetamine hästi tülikas või on seal mingid raskused," räälis Raag.
"Meil avalik imetamine on pigem tabuteema, et eeldatakse ja oodatakse, et lapsed toidetakse ära küll, aga see toimub kuskil varjatult või peidus, aga liiga palju seda näha ja sellest kuulda ei taheta," lisas Raag.