Omavalitsused ei nõustu keskkooliosade sulgemise plaaniga
Haridusministeerium soovib lähiaastatel sulgeda 18 kooli keskkooliosa, kus õppureid on alla 100. Kohalikud omavalitsused seda teha ei soovi, sest see võib tähendada ka põhikooli õpilaste arvu langust. Ka on kaugema kandi lastel keeruline igapäevaselt maakonnakeskusesse kooli käia, aga õpilaskodudes kohti napib.
Harjumaal asuva Loksa gümnaasiumi keskkooliosas õpib praegu 22 last ja haridusministeeriumi arvates peaksid lapsed hakkama käima Kuusalus. Linn aga pole plaaniga nõus, sest lähiajal loodab Loksa kõvasti kasvada. Näiteks sinna peaks kerkima kuus uut kortermaja.
Loksa koolis õpib praegu 230 last ja lähiaastatel õpilaste arv ilmselt ei muutu. Kasvu oodatakse paari aasta pärast, kui valmivad mitmed uued kortermajad. Kuigi Kuusalu on Loksast 30 kilomeetri kaugusel, siis gümnasistide koondamist suuremasse kooli ei pea Loksa linnapea Värner Lootsmann põhjendatuks.
"Esiteks, selle kooli haridustulemuste kvaliteet langeks kohe. Ma mõtlen seda, et pärast seda, kui siin ei ole gümnaasiumiosa, ei ole ka väga palju neid, kes täna käivad põhikoolis. Teine asi – kui räägime õpetajaskonnast, siis lähevad ka paljud õpetajad ära," lausus Lootsmann.
Praegu annavad paljud õpetajad tunde nii põhi- kui ka keskkooli osas, aga siis jääb neil tööd vähemaks.
Ka Pärnu pole nõus Tõstamaa keskkooli osa sulgemisega, kuigi seal õpib ligi 30 last.
"Tõstamaa asub Pärnust 50 kilomeetri kaugusel. Kõikidel lastel ei ole võimalik iga päev edasi-tagasi sõita, kas või gümnaasiumi osas oma isiklikku sõidukit kasutades, ja ühistransporti kasutades teekond läheb vähemalt tunni aja pikkuseks," ütles Pärnu abilinnapea Ene Täht.
Abilinnapea sõnul lõpetab lähiaastatel rekordarv lapsi põhikooli ja juba praegu napib Pärnus nii edasiõppimisvõimalusi kui ka õpilaskodu kohti kaugemalt tulijatele. Täht möönis, et kui riik otsustab teatud õpilaste arvust alates gümnaasiumiosa õpetajate palgaraha ja õpikute kulusid kärpida, siis tuleb ka Pärnul oma senine otsus ringi vaadata.
"See võib olla üks võimalik lahendus läbi rahastusmudeli kohalikku koolivõrku ümber korraldada. Samas nendes gümnaasiumides, kus on täna juba alla 40 õpilasega gümnaasiumiastmed, ja piirkonnas ei ole näha suurt sündimuse või elanikkonna kasvu, on meie esimene eelistus, et kohalik kogukond ise analüüsiks oma võimalusi ja võtaks vastu koolivõrgu ümberkorraldamise otsused," lausus haridusministeeriumi asekantsler Henry Kattago.
Selle aasta lõpus hakkab ministeerium ette valmistama seadusemuudatusi, mis annaksid keskhariduse andmise üle omavalitsustelt riigile.
Toimetaja: Marko Tooming