Keskkonnaamet andis tänavu loa küttida 94 karu, mida on rohkem kui eelnevatel aastatel. Karujaht kestab augustist oktoobri lõpuni, kuid kõigest nädalaga on kütitud juba rohkem kui kolmandik terve hooaja küttimismahust.

"Kui me seda jahinduse poolt vaatame või mõtleme selle peale, siis see näitab seda, et karu küttimine või karujaht on prestiižne tegevus ja arvukus on heas seisundis. See on viimase 10 kuni 15 aasta jooksul vaikselt tõusnud kogu aeg," ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Keskkonnaameti sõnul võib Eestis kokku olla umbes 950 karu. Ka jahimehed ütlevad, et karusid on arvukalt, mistõttu võiks neid küttida rohkemgi.

"Ma arvan, et karude arvukus Eestis ulatub kindlasti üle 1000 isendi ja arvestades seda juurdekasvu, siis võiks olla küttimisintensiivsus natukene kõrgem," ütles Pärnumaa jahimeeste liidu juht Uno Kask.

Talvi möönis, et isendite arv on ülemise piiri lähedal, kuid õnneks ei ole Eestis midagi tõsist juhtunud. Sel aastal on karud eelmisest aastast vähem rüüstanud ka mesitarusid.

"Ei ole väga oluliselt suurenenud näiteks liiklusõnnetuses hukkunud karude isendite arv /.../ ehk tegelikult otse väljendudes ei esine meil karude otseseid ründeid inimesele. Samas on väga selge see, et karuvaatluste arv ja see esinemiste arv on sagenenud," rääkis Talvi.

Kuigi jahimehed ütlevadki, et karu on metsas igapäevane nähtus, ütles Talvi, et tavaline inimene niisama lihtsalt metsas karuga ei kohtu, sest karu on pelglik loom. Kask aga leiab, et karude arvukus on hea sigivuse ja söödabaasi tõttu tõusuteel ning pole põhjust oodata, kuni nende arv kasvab.

"Peaeesmärk oleks ikkagi seda populatsiooni natukene vähendada. Isiklikult olen seisukohal, et meil on suur õnn, et need külavahel olevad karud ei ole rünnanud veel inimesi," ütles Kask.

Talvi sõnas, et igal juhul tuleb sellised olukorrad ära hoida, kuid samas tuleb leida tasakaal jahinduse ja looduskaitse vahel.

"Me peame ühest küljest ära hoidma selle olulise kahjude esinemise ja kahjude suurenemise või näiteks ohu tekkimise inimese heaolule ja tervisele. Teise külje pealt me peame garanteerima või õigemini me oleme vastutuse võtnud, et selle laiemas kontekstis looduskaitseliselt olulise liigi seisund ei halveneks," rääkis Talvi.