Kõige rohkem tohib karusid lasta jätkuvalt Ida-Virumaal.

Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose ütles, et keskkonnaagentuuri seireandmete kohaselt saab Eestis karude üldarvukust möödunud suve põhjal hinnata jätkuvalt heaks, see jääb vahemikku 900 – 950 isendit. Roose lisas, et kuigi karude populatsioon näib Eestis stabiliseeruvat, on nende arvukus ja levik viimased 15 aastat tõusnud ning asurkonna seisundit võib pidada väga elujõuliseks.

Karude suure arvukusega kaasnevad paraku ka probleemid.

Roose nentis, et kuigi keskkonnaameti esimesel poolaastal tuvastatud karude tekitatud kahjude hulga järgi on kahjujuhtumeid selle aasta esimese kuue kuuga eelmise aasta sama perioodiga võrreldes palju vähem, 2023. aastal 108 ja sel aastal 67, näevad inimesed karusid jätkuvalt väga sageli ning eriti just noored karud eksivad tihti ka inimasulatesse.

"Mõõdukas jahipidamine on oluline, sest see on oluline tegur karude inimpelglikkuse hoidmisel, mis on vajalik elanikkonna ohutuse tagamiseks," selgitas Roose.

Küttimismahtude määramisel hinnatakse kiskjakahju juhtumeid, kahjujuhtumite juures tarvitusele võetud ennetusmeetmeid ning huvirühmade ja kohalike jahindusnõukodade seisukohti. Keskkonnaamet seab küttimismahud, lähtudes karude arvukusest ning suurkiskja kaitse- ja ohjamiskavast. Viimane näeb ette, et poegadega pesakondade arv peab olema vähemalt 70. Mullu saadi sama-aastaste poegadega emakarude arvuks 89.

Karu on loodudirektiivi alusel rangelt kaitstav liik ning karu küttimine on lubatud vaid erandkorras kahjude ärahoidmiseks ning ohutuse tagamiseks tingimusel, et puuduvad alternatiivsed lahendused ning säilib soodne seisund.

Karujahi hooaeg algab 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.  

Maakondlikud karu küttimislimiidid 2024. aasta jahihooajal on: Harjumaal kaheksa, Ida-Virumaal 17, Jõgevamaal 12, Järvamaal kümme, Lääne-Virumaal 14, Põlvamaal kaks, Pärnumaal kuus, Raplamaal viis, Tartumaal 11, Valgamaal kaks ja Viljandimaal seitse.