Elering kuulutas juulis välja hanke, et leida uued pikaajalised sagedusreservide pakkujad. Täiendavaid elektrivõimsusi on nende hinnangul vaja, et elektrisüsteemi sagedust iseseisvalt juhtida. Eesti lahkub järgmise aasta alguses Venemaa elektrisüsteemist ja ühineb mandri-Euroopa elektrivõrguga. Ühtlasi rajatakse aina uusi tuuleparke. 

Elering otsib lisavõimsusi kuni 500 megavati jagu. Eeskätt käib jutt uuest gaasijaamast, mis põhivõrgu nägemus töötaks alguses fossiilsel maagaasil, pikas vaates aga näiteks süsinikuneutraalsel vesinikul. See ei ole samas olemasolevate tehnoloogiate alusel reaalne.

"Euroopa Liidu reeglite järgi on meile antud võimalus, et me saame sünkroniseerimise hetkest kaheksa aasta jooksul pakkuda ettevõtetele garanteeritud reservi hinda. Selle hanke läbi me loodame, et kuskil 200-500 megavatti võiks neid uusi elektrijaamasid ehitada. Me väga loodame, et kuna tegelikult see ajaperspektiiv on suhteliselt ambitsioonikas, et selleks, et need jaamad saaksid mingigi perioodi töötada selle garanteeritud hinna vahemikus, aastani 2033, nad võiksid ikkagi valmis saada aastatel 2028-2029," selgitas Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk ERR-ile.

Konkurss kuulutati välja juulis ning hankepakkumised peaksid laekuma üheksa kuu jooksul.

"Natuke ebakindlust on, kas meil hanke kaudu õnnestub see 500 megavatti ehitada. Ajaperiood on lihtsalt nii väljakutsuv. Juhul kui ei õnnestu, siis me peame mõtlema mingi täiendava võimaluse peale, aga see selgub järgmise aasta esimesel poolel," ütles Kilk.

Eleringi juht nentis, et elektrijaama ehitamine pole Eesti üleliia lihtne, mistõttu on eelis nendel, kel on juba jaama ehitamiseks soodne taristu olemas.

"Konkreetselt on huvi üles näidanud kolm või neli suuremat energeetikaettevõtet. Neil peab olema mingi eeltöö seal juba tehtud, näiteks on olemas vajalikud platsid, kus on olemas potentsiaalsed elektri ja gaasi liitumised lähedal, kas on mingi vana elektrijaam, mille asemele saab teha kiiresti uue, et ei ole vaja keskkonnalubasid väga palju uuendada," rääkis Kilk.

Avalikult on huvi gaasijaama ehitamise vastu üles näidanud riigile kuuluv Eesti Energia. ERR kirjutas detsembris (https://www.err.ee/1609206934/valitsuses-pole-uue-gaasijaama-rajamiseks-uksmeelt), kuidas sotsiaaldemokraatide vastuseisu tõttu jäi eelmisel aastal tegemata otsus anda Eesti Energiale 114 miljonit eurot gaasijaama rajamiseks.

Enefit Poweri projektijuht Mart Tasa lausus, et gaasijaama rajamise plaaniga minnakse edasi, kuid omaette küsimus on, kas on plaanis osaleda Eleringi hankel või otsitakse rahastust muud moodi. Selle mõistlikkust Tasa sõnul alles analüüsitakse.

Tasa märkis, et seni ei ole ettevõtjad soovinud turutingimustel uut juhitavat elektrijaama ehitada, mistõttu on kindlasti vaja juurde mingisugust toetusmehhanismi.

"Uute jaamade tekkeks peaks toetusmeede olema selline, mis maandaks investori riske pikema perioodi jooksul. See tagaks investorile investeerimiskindluse ja läbi selle ka konkurentsivõimelisema hinnaga elektritoodangu," märkis Tasa.

Tasa märkis, et Narva põlevkiviplokid, mis praegu suuresti Eesti varustuskindlust hoiavad, on oma eluea lõpus ja neile on kindlasti vaja asenduseks muud juhitavat võimsust. Selleks võikski tema sõnul olla uus kaasaegne vesinikuvõimekusega gaasijaam.

"Meie nägemuses kõige perspektiivikam koht ikkagi Narva Balti elektrijaam. Seal on olemas väga tugev elektrivõrk ja ka maagaasiühendus. Enefit Power analüüsib kindlasti ka teist elektrijaama Auveres," ütles Tasa.

Miljoni euro eest saab ühe megavati gaasijaama võimsust

Elering ehitas kümmekond aastat tagasi Kiisale maagaasil töötavad elektrijaamad, mille võimsus on kokku 250 megavatti. Need maksid Kilgi sõnul 130 miljonit eurot ehk umbes pool miljonit eurot ühe megavati kohta.

Tasa sõnas, et praegu on gaasijaama optimistlik maksumus umbes miljon eurot megavati kohta. See tähendab, et näiteks 500-megavatine gaasijaam maksaks ka umbes 500 miljonit eurot.

Kilgi sõnul on plaan rahastada gaasijaama sama mehhanismi kaudu, millega hakatakse igapäevaselt ostma turult ka sagedusreserve. Riigieelarvest lisaraha pole tema sõnul vaja eraldada.

"See ongi see bilansihoidmise tasu, mis nüüd uuest aastast juurde tuleb, mida hakkavad rahastama võrdselt elektritootjad ja elektritarbijad just nende samade sagedusreservide ostmiseks. Samast potist hakatakse maksma raha ka nendele pikaajalist reservi pakkuvatele elektrijaamadele," ütles Kilk.

ERR on kirjutanud (https://www.err.ee/1609206934/valitsuses-pole-uue-gaasijaama-rajamiseks-uksmeelt), et sagedusreservi ostmine võib lõpuks minna tarbijale maksma pool senti kilovatt-tunnist ehk viis eurot megavatt-tunnist.

Eesti Gaas on juhatuse esimehe Margus Kaasiku sõnutsi Eleringi hankega kursis ja eritleb gaasielektrijaama rajamise võimalusi. Samas ei saa Eesti Gaas börsiettevõtte ehk Infortari osana täpsemaid plaane avada.

Alexela juhatuse esimees Marti Hääl sõnas kirjalikus kommentaaris, et ettevõttel on olnud juba aastaid töös mitu juhitavate tootmisvõimsuste arendusprojekti, mis suudaksid muuhulgas kõnealuseid süsteemiteenuseid pakkuda.

"Eleringi sagedusreservi hankel osalemine sõltub aga eelkõige Eesti energiapoliitika ettenähtavuse ja investeerimiskindluse paranemisest, mida kahjuks kõnealused Eleringi hanketingimused üksi ei suuda tagada," märkis Hääl.

Pikas vaates on riigil otsustuskoht, kuidas juhitud võimsusi rahastada

Eleringi juht Kalle Kilk rääkis, et kui hankega saadakse 500 megavati ulatuses gaasijaamu täis, siis on vajalikud juhitavad võimsused ehk 1200 megavatti aastani 2035 olemas.

Lisaks hankega loodavatele võimsustele on Eleringil Kiisal veel kaks maagaasil töötavat elektrijaama koguvõimsus 260 megavatti, Auvere elektrijaama võimsus on 270 megavatti ja üle Eesti on veel väiksemaidki kaugküttel töötavaid elektrijaamu, mis annavad kokku ligi 200 megavatti.

"Aastast 2035 edasi, kui kasvab tarbimine ja kui taastuvelektri tootmist tuleb juurde, ei piisa mingil hetkel ka sellest 1200 megavatist. Selle jaoks tuleb juba hakata mõtlema ette, et kas meil on vaja mingit riiklikku mehhanismi, et tagada, et need võimsused on olemas või me näeme ikkagi, et tekib piisavalt hea ärikeskkond, et mõni elektrijaama investor ka otse turu vastu võtaks selle investeeringu ette," märkis Kilk.