Riigikogu võttis juunis vastu otsuse, mis toetab tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ja sellele sobiva õigusraamistiku loomist. See oluline otsus põhines tuumaenergia töörühma eelmise aasta lõpus avaldatud aruandel, mis kinnitas, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on võimalik.

Riigikogu positiivne otsus oli suur tunnustus tuumaenergia töörühmale ja ekspertidele, kes panustasid selle põhjalikku 2,5-aastasesse töösse. See näitab, et Eesti on valmis kaaluma tuumaenergia kasutuselevõttu. Koostatud aruanne ja Eesti otsus liikuda kaalumisfaasist ettevalmistusfaasi on saanud rahvusvahelist tunnustust. Mitmed riigid, nagu Jamaika, El Salvador, Singapur, Mongoolia ja Sri Lanka, soovivad meie kogemustest õppida.

Tee tuumaelektrijaama rajamiseni on aga pikk ja kaalukamad otsused seisavad alles ees. Selle energialiigi kasutuselevõtt nõuab veel põhjalikumat ettevalmistust ning tuumaelektrijaamast elektritootmise alguseni kulub veel vähemalt kümmekond aastat.

Mida riigikogu otsus tähendab ja mis saab edasi?

Otsus, mis oli alles esimene samm tuumaenergia kasutuselevõtu teekonnal, ei anna veel tuumajaama rajamiseks õigust, sest tuumaenergia kasutuselevõtu tingimused kehtestatakse alles järgnevates etappides. Küll aga võimaldab riigikogu otsus liikuda edasi tuumaenergia kasutamisele eeldusi loovate tegevustega nagu vajaliku õigusraamistikuga ja tuumaenergia reguleeriva asutuse loomise ning valdkondlike pädevuste arendamisega.

Sügisel algab kliimaministeeriumi juhtimisel tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) väljatöötamine. TEOS-e esmast väljatöötamiskavatsust on võimalik loodetavasti esitleda juba selle aasta lõpus. Seaduse väljatöötamisel toetab meid ÜRO Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), mis korraldab detsembris Eestis õigusloome teemalise ekspertmissiooni, et tagada loodava seaduse vastavus rahvusvahelisele õigusele ja standarditele.

Senisest jõulisemalt hakkame arendama ka siseriiklikke pädevusi tuumaenergia küsimustes. See tähendab spetsialistide koolitamist, uusi õppesuundasid ja ülikoolide vahelist koostööd.

Riik hakkab ette valmistama ka uue riigiasutuse, kiirgusohutusameti, loomist. Uus asutus mis hakkab tegelema tuumaenergia järelevalve ja lubade menetlusega, võiks alustada koos TEOS-e jõustumisega ehk eeldatavalt 2026.-2027. aastal.

Rahastuse väljakutsed ja lahendused

Tuumaenergia kasutuselevõtuks vajalike ettevalmistuste tarbeks vahendite leidmisel tuleb olla leidlik ja maksimaalselt ära kasutada rahvusvahelise koostöö võimalusi.

Tuumaenergiaga seotud tegevusi Eestis toetab jätkuvalt Ameerika Ühendriikide välisministeerium, mis rahastab valdkonna pädevuste arendamisele suunatud programmidest tuumaenergia konsultatsiooniteenuseid, koolitusi ja ülikoolide vahelist partnerlust. Koostööd tihendatakse ka USA ja Kanada tuumaregulaatoritega, et koolitada Eesti spetsialiste ning jälgida nendes riikides väikeste moodulreaktorite lubade menetlust.

Senist head koostööd jätkatakse ka Soome tuumaregulaator STUK-iga. Kõige olulisemaks ja suurimaks toetajaks jääb Eestile siiski IAEA, millel on tuumaenergiat kasutusele võtvatele riikidele mitmeid toetusprogramme ja koolitusi.

Kas tuumajaama rajamine riigi toetuseta on võimalik?

Meie eesmärk on luua riigina tuumaenergia kasutuselevõttu võimaldav raamistik, mis koosneb asutusest, mis tegeleb lubade väljastamise ja järelevalvega, seadustest ning määrustest, ametkondlikust pädevusest.

Jätkusuutliku energiamajanduse huvides on vaja soodustada energiatootmise viise, mis ei vaja täiendavaid riiklikke toetusmeetmeid. Seega sõltub riiklike toetuste vajadus suuresti sellest, milliseid toetusskeeme rakendatakse tuumaenergia turule tuleku ajal teistele energiaallikatele, kui üldse. Kui tulevikus selgub, et täielikult erasektori rahaga tuumaelektrijaama ehitamine pole võimalik, siis saame riigina otsustada, kas sellesse investeerida või mitte.

Kliimaeesmärkide saavutamisega kasvab ka meie energiavajadus, aga sellega koos ka meie konkurentsivõime. Sektorid, mis varem sõltusid fossiilkütustest, liiguvad elektripõhiste lahenduste poole. Sarnased arengud toimuvad ka naaberriikides, andes meile võimaluse eksportida elektrit. Seetõttu on mõistlik hoida uks avatuna kõigile kliima- ja keskkonnasõbralikele elektritootmisviisidele, sealhulgas ka tuumaenergiale.