Margot Roose: varasem linnajuhtide ringkaitse ajastu on Tallinnas lõppenud
Mitte kunagi varem ei ole nii suure hulga tallinlaste huvid linnajuhtimist suunanud, kinnitab Tallinna abilinnapea Margot Roose.
"Mis teil seal Tallinnas toimub?" Nii küsivad paljud, jälgides hämmastusega meedias toimuvat linnajuhtide sõnasõda. Vähe sellest, et riigi tasandil käib pidev valimisvõitlus meedias, siis nüüd on ka linnajuhtide avalikud arvete klaarimised igapäevaselt uudisteportaalide esilehtedel.
Eks kõigil kolleegidel ole oma valijagrupid, kellele sõnumeid saata ja näidata, et töö käib. Lisaks linna tasandil kähmlemisele on ühe erakonna esindajatel keerulist ärapanemise akrobaatikat eeldav lisamissioon, probleemid valitsuse saamatuse süüks viia. Mõnikord õigustatult.
Paraku peavad ka kõik teised selle avaliku sõnasõja tunnistajaks olema. Tüütu küll, aga võin teile kinnitada, et see on tegelikult üsna ohutu ja ehk kaudselt isegi meie kõigi hüvanguks.
Hämarate tehingute võimalused on vähenenud
Tallinna linnavalitsus koosneb nelja erakonna esindajatest ja tegutseb ühise koalitsioonilepingu alusel ning kõik tähtsamad otsused nõuavad konsensust. See loob olukorra, kus kivi ei jäeta kivi peale ning kõiki otsuseid kaalutakse nelja erineva valijagrupi vaatest.
Avalikkuse ees teineteise kõige hullemad kriitikud on ühistel koosolekutel töised ja konstruktiivsed. Meil on ühine eesmärk viia linnajuhtimine uuele tasemele, taastada inimeste usk ausasse linnajuhtimisse ja teha seda kõike kiiresti. Puudutagu otsused siis eestikeelsele haridusele üleminekut, uute trollide tellimist, ringmajanduse arengu soodustamist või haigla rajamist – eesmärgid on meie koalitsioonilepingus kirjas ja kõigile täitmiseks. Mitte kunagi varem ei ole nii suure hulga tallinlaste huvid linnajuhtimist suunanud.
Varasemal ühe partei ajastul valitses meedias vaikus ja linnavalitsus tundus üksmeelne nagu nõukaaja ülemnõukogu. Linnameedias demonstreeriti vaid klanitud edulugusid, lindilõikamisi ja vastastikku teineteisele õlale patsutamist.
Nagu me tagantjärele teame, ei tähendanud kriitikavaikus muud kui vaikset linnarahva rahakotis nahistamist. Skandaalid paljastati väljastpoolt ja vaikuse katkestas vaid järjekordse korruptsioonijuhtumi avastamine või mõne linnajuhi kahtlaselt skeemilt tabamine. Selle asemel, et teolt tabatud kolleeg avalikult hukka mõista, asuti hoopis ringkaitsele ja eitati kõike viimse võimaluseni. Isegi süüdimõistev kohtuotsus ei olnud piisav põhjus kolleegi hukka mõista ja nii mõnigi poliitik jätkas segamatult.
Käimas on agar kolleegivalve
Nüüd on olukord kardinaalselt muutunud ja käimas on range kolleegivalve. Kas te kujutate ette, mis juhtuks praegu, kui midagigi kahtlast kuskil linnaametis toime pandaks? Olukorras, kus tähelepanu all on viimane kui igapäevane linnajuhtimise otsus ja kriitikat põhjustab ka tühi-tähi.
Praegu ei oleks lootustki, et kolleegi vähimgi vale samm märkamata, avalikustamata ja kritiseerimata jääks. Nii agarat kolleegivalvet ei ole üheski teises riigi- ega linnaorganisatsioonis ja seetõttu võivad linlased rahulikult magada. Meie ühise vara ja otsuste mõistlikkuse üle valvatakse neljakordse kullipilguga.
Toimetaja: Kaupo Meiel