Pealinna koalitsioonilepingus otsustati Tallinna Haigla projekteerimine lõpule viia ja linn jätkab visalt selleks vajalike tegvustega: kui märtsis katkestati leping senise projekteerijaga, kes ei tulnud tööga tähtajaks toime, siis eelmisel reedel kuulutas Tallinn välja uue projekteerimishanke maksumusega 19 miljonit eurot.

Tallinna Haigla projekti koguhind on ligikaudu 850 miljonit eurot ja seda Tallinn täies mahus ise katta ei suuda ega pea ka vajalikuks, sest suurhaigla hakkaks tulevikus teenindama pea kogu Eestit.

Juuli alguses avalikustas linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) plaani, et riik võiks suurhaigla ehitusega kaasneva 250- kuni 300- miljonise maksutulu linnale tagasi anda, mitte riigieelarvesse paigutada. Rahandusminister Ligi laitis esmaspäeval plaani maha ja ütles, et linn peab ise kogu raha leidma.

Küsimusele, kas linn peale Ligi resoluutset "ei"-d üldse plaaniga jätkab, vastas Ossinovski teisipäeval, et linn võtab Jürgen Ligi seisukoha teadmiseks.

"Eks ta on selliste seisukohtade poolest tuntud. Loomulikult ükskõik missuguses vormis koostöö Tallinna linna ja riigi vahel on valitsuse tasandi otsus,
kus kindlasti rahandusministril on oma sõnaõigus, aga see otsustus on oluliselt laiem ja ka kaalutlus on oluliselt laiem. See ei ole kindlasti ainult finantsiline, vaid kogu tervishoiu korraldust puudutav," ütles Ossinovski.

"Ligi kommentaaridest jääb mulje, nagu oleks eritervishoiuteenuse osutamine omavalitsuse põhiülesanne, aga tegelikult ei ole. See on riiklik ülesanne, mida Tallinn riigi eest osutab. Selles kontekstis on riigil põhjust küll toetada Tallinna Haigla ehitust. Meil on ees kohtumine terviseminister Riina Sikkutiga (SDE), kellega oleme tegelikult olnud ühel meelel, et selle projekti elluviimine on vajalik," sõnas Ossinovski.

Küsimusele, kas valitsuse liikmete, nagu Ligi ja haridusminister Kristina Kallase (Eesti 200), vastuseis Tallinna Haiglale tähendab, et pealinna ja riigi koostöö vaatamata sellele, et mõlemas koalitsioonis on peaaegu samad erakonnad, ei suju, vastas Ossinovski, et tema küll seda ei ole tundnud.

"Päris mitme ministeeriumiga teeme väga head koostööd," ütles linnapea.

Abilinnapea Kase: Michal on haiglaprojekti toetanud

Ossinovskiga sama meelt haigla plaaniga jätkamisel oli ka Tallinna sotsiaalvaldkonna abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa), kes sõnas, et "ei" on öelnud ainult rahandusminister.

"Mina olin Tallinna volikogus koos Kristen Michaliga, kes oli vähemalt sõnades Tallinna Haigla toetaja. Neljapäeval kohtun sotsiaalministeeriumis minister Riina Sikkutiga ja arutame neid rahastamise küsimusi. Mina arvan, et see ei ole Jürgen Ligi personaalne otsus," sõnas Kase.

"Kui meil on peaminister, kes on varem projekti toetanud, siis tema ei ole selles
küsimuses seisukohta võtnud. Eks näis, kas ta käitub oma varasemate sõnade järgi või on nii, nagu eelmises valitsuses: öeldakse ühte ja lõpuks tehakse teist," jätkas Kase.

Seda, kas ta jätkuvalt haigla ehitamise plaani toetab, pole Michal Kase sõnul peale peaministriks saamist kordagi avaldanud. "Suhtleme kõigepealt terviseministriga ja sealt edasi jõuame peaministrini," ütles Kase.

"Hetkel välja kuulutatud hankega otsitav projekt ju otseselt halvaks ei lähe ajaga: vastavaid muudatusi tehes saab seda kasutada 5 kuni 15 aastat," sõnas abilinnapea.

Kase nentis, et need tegevused, mis linnal seoses haiglaga plaanis on, lähtuvad koalitsioonilepingust, millega olid kõik erakonnad nõus.

"Kolm erakonda nendest on ka riigi tasandil valitsuses, nii et eeldaks, et käiakse ühte sammu. Mitte ei ole see "vana hea" tava, kus on Tallinn versus riik olukord. Võiksime ikkagi ühise konstruktiivse lahenduse leida, et asjadega edasi liikuda," sõnas Kase.

Küsimusele, kas talle tundub, et praegu on tekkinud Tallinn vs riik olukord, vastas Kase, et kokkusattumusi leidub harva.

"See eilne Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond) kommentaar, et haigla projekteerimishange tuleks tühistada ja sinna otsa kohe Jürgen Ligi kommentaar, et riigil raha ei ole – siis on küsimus, kas on Reformierakond linnas ja riigis teinud kokkuleppe, et see projekt sõelapõhjaks lasta või oli see lihtsalt kokkusattumus? Hetkel ma tunnen seda vastuolu riik vs Tallinn mitmes asjaolus, mitte ainult Tallinna Haigla puhul, aga see ei ole üüratult suur," sõnas Kase.

Sikkut: Ligi reaktsioon oli ootuspärane

Tallinna Haigla ehitust toetav terviseminister Riina Sikkut (SDE) ütles, et talle tundub praegune arutelu haigla rahastuse teemal nagu kordusetendus.

"Oleme seda korduvalt arutanud juba. Tõepoolest, praegu, arvestades riigieelarve seisu on täiesti arusaadav, et eelistame kaitsekulusid ja ühegi teise valdkonna rahastamisvajadusele katet pole. Tee-ehituse võlg on umbes neli miljardit eurot, nagu meediast on läbi käinud; õpetajate palk ei saa neljaks aastaks külmutatuks jääda, samamoodi on tervishoius rahastamisvajadus. Nende osas kokkulepet pole, aga see ei tähenda, et need poleks olulised," rääkis Sikkut.

Sikkut ütles, et ka tema toetab, et Tallinna Haigla planeerimisega edasi mindaks.

"Sest kui ükskõik mis hetkel tuleb see riigipoolne toetus, siis oleme olukorras, et võiks ju kokkuleppele jõuda rahastamises, aga selleks, et ehitama saaks hakata, läheb veel viis aastat, sest planeeritud ja projekteeritud ei ole midagi," sõnas Sikkut.

Minister nentis, et ka praegu ei ole Tallinna linn raha riigi käest küsinud.

"Niikuinii ehitatakse haigla laenuga – nii Tallinnal kui ka haiglatel on laenuvõimekus. Ossinovski on ka avalikult välja käinud ettepaneku, et kuna Tallinna Haigla on objekt, mida muidu ei ehitataks, siis sellega laekuva maksutulu võiks riik linnale tagasi anda. See on mõistlik ettepanek ja ta polegi praegu eelarve kulude-tulude plaanis sees. Selles plaanis tuleb edasi arutada," rääkis Sikkut.

Haiglavõrgu arengusuundi arutab valitsus sügisel, ja ka eelarve koostamise strateegia raames on Sikkuti sõnul kavas Tallinna Haigla teemat arutada.

"Praeguses riigi rahanduse seisus ükskõik milline rahandusminister [reageeriks nagu Jürgen Ligi]  – ma oleksin väga üllatunud, kui Ligi ütleks kellelegi jah. Räägime siin personaalsest riigist, õpetajate palgast või Tallinna Haiglast. See on täiesti loogiline. Ta ei saagi kellelegi midagi lubada, neid sadu miljoneid, sest siis teised tulevad ja küsivad ka. See reaktsioon ei ole minu jaoks kummaline, pigem ootuspärane," nentis Sikkut.

2019. aastal sõlmiti riigi ja Tallinna linna koostöölepe Eesti suurima haiglakompleksi ehk Tallinna Haigla asutamise ettevalmistamiseks. 

2021. aasta suvel viidi läbi Tallinna Haigla rahvusvaheline projekteerimise riigihange, kus edukaks osutus ühispakkujate ATIproject srl ja 3TI Progetti pakkumus ja 2021. aasta novembris sõlmiti projekteerimisleping.

Tänavu märtsis lõpetasid SA Tallinna Haigla Arendus ning projekteerija poolte kokkuleppel projekteerimislepingu, kuna Tallinn ei olnud rahul projekteerija tööga. 

Reedel kuulutas Tallinn välja Tallinna Haigla uue rahvusvahelise projekteerimishanke, mille sisuks on Tallinna haigla põhiprojekti ja arhitektuurse ning sisearhitektuurse tööprojekti koostamine.