Kuidas olete rahul teetööde edenemisega linnas?

Kulgevad plaanipäraselt. Sellel suvel on valdavalt ju töös need objektid, mis on varem töösse antud. Loomulikult tahaks, et mõned asjad oleksid toimunud kiiremini, et oleksid ka hanked ette valmistatud või tehtud sellisel viisil, et tähtajad oleksid vähe tihedamad ja et suurematel ristmikel nii pikalt töid ei oleks. Aga selline see suvi praegu on. Suures pildis, võrreldes eelmise aastaga, on kindlasti
teetöid sel aastal vähem.

Ja teiselt poolt pole midagi lootustandvat öelda. Ka lähiaastatel siiski kesklinna
piirkonnas me uusi teetöid tegema ja tänavaid rekonstrueerima peame, nii et mingil määral on suvine ebamugavus teetööde tõttu vältimatu.

Selline teede seis on siis justkui teedevõrgu normaalne olek Tallinnas suvisel ajal?

Kui me mõtleme sellele, et meil on lähiaastatel vaja rekonstrueerida Liivalaia tänav, me alustame Peterburi tee rekonstrueerimisega, asume peatänava lõiku projekteerima, Kristiine ühistranspordisõlme ümber ehitama, siis paratamatult neid ehitusobjekte tuleb ka edaspidi.

Küll, mida me tahaksime teha paremini, on see, et järgnevatel suurematel objektidel siiski oleks nõuded selgelt seatud, et suurematel ristmikel peaks olema läbilaskvus tagatud nii ühistranspordile kui ka võimalusel autodele. Ja kui neid on ilmtingimata vaja sulgeda, siis need sulgemised oleksid võimalikult lühiajalised ja tööd tehtud kiiresti. Seda on kindlasti võimalik efektiivsemaks muuta.

Mida on selleks vaja teha linnavalitsuses?

On vaja nendes printsiipides kokku leppida. Üks puudutab trammiteid ja nende ehitust. Lähiaastatel me ju planeerime Liivalaia tänava trammitee ehitust.
Me oleme siiani ehitanud trammiteed sellisel viisil, et seda betoonpatja valatakse kohapeal, mis automaatselt tähendab seda, et mitu kuud on see teelõik kinni.
Näiteks põhjanaabrid valavad betoonpadja enne mujal valmis ja tulevad, tõstavad ta paika. Nii et seda tüüpi muutusi kindlasti on võimalik rakendada. Aga selleks me ootame keskkonna- ja kommunaalameti ettepanekut, missugused need põhimõtted edaspidi võiksid olla.

Ja teine pool. Me oleme ju kõik näinud siin mitmel olulisel objektil, et mitme kuu vältel tegelikult eriti vilgast ehitustööd ei toimu, mis tähendab seda, et ehitustähtajad on olnud üsna leebed ja ehitajad on saanud vahepeal teha tööd ka muudel objektidel. Mis kindlasti on nende õigus ja vabadus, aga kindlasti ka õppetund edaspidiseks. Kui me räägime olulisematest ristmikutest, siis see, et nad on kuude kaupa kinni niimoodi, et seal isegi töid ei tehta, kindlasti normaalne ei ole.

Kas teatud objektidel võiks töö käia ka nädalavahetusel?

See on laiem ühiskondlik arutelu. Mitte ainult nädalavahetuse küsimus, vaid ka öö küsimus. Kui me räägime taas kord suurematest ja tähtsamatest nii-öelda liiklusarteritest, teatud ristmikest, siis mina arvan küll, et peaks tõsiselt kaaluma seda, et töötataks ka nädalavahetusel ja öösiti, mis loomulikult on kohalikele elanikele tõsine häiring. Aga kui see on lühiajaline ja mõistlikult läbi räägitud, siis ma arvan, et seda võiks kindlasti arutada. See ei ole selline asi, mis on hoobilt tehtav. See tõenäoliselt kasvatab teatud määral ka objektide hinda, aga siin tuleb ka ühiskondlikku kulu arvestada.

Kuidas teie hinnangul lahendas linn olukorra, mille tulemusena kaovad Tallinna postide küljest sajad prügikastid ja mis võib kaasa tuua prügikriisi, et ei ole kuhugi linnarahval prügi visata? Kas omavaheline kommunikatsioon abilinnapea Pärtel-Peeter Pere ja teenust pakkuva firma vahel ei olnud kõige parem?

Seda kommunikatsiooni mina kommenteerida ei oska, küll oleme me tõesti minu palvel eile seda küsimust ka abilinnapea ja ametiga arutanud. Kriisi kindlasti ei tule. Kui prügikastid eemaldatakse, on meil valmisolek need ka ajutiselt asendada, kui selle järele vajadus tekib, ja teatud kohtades kindlasti ka tekib.
Pikemaajalisem lahendus on hetkel ettevalmistamise lõpusirgel.

Üleval on olnud teatud keskustelu, mis puudutab avalikus ruumis prügi sorteerimist. Printsiibina on see ju mõistlik, aga kas seda nüüd igal pool ilmtingimata vaja on rakendada, selles osas mina olen skeptiline. Olen palunud veel ametil korra seda analüüsida ja järele mõelda. Põhjus, miks see on selles kontekstis relevantne, on see, et kui me saame suures osas linnast
jätkata postiprügikastidega, küll mitte nendega, mis täna on, vaid iseenda poolt paigaldatavatega, siis see tõenäoliselt on igati efektiivsem ja mõistlikum lahendus. Sest kui me räägime nendest sorteeritavatest prügikastidest, siis need eeldavad päris palju ruumi ja kindlasti ka kapitaalsemat kinnitamist maa külge, mis võtab aega. Postiprügikasti on võimalik üsna kiiresti külge panna ja ka ära võtta.

Kui me võtame seda prügi hulka, mis avalikus ruumis tekib, siis seda on tegelikult maru vähe kogu prügimahust. Valdavalt on need pakendid, mis lähevad meil
segaolmejäätmetena niikuinii põletamisse. Ja sorteerituna lähevad jäätmekütuse tegemiseks ja siis ikka põletamisse valdavalt. Nii et võib-olla igal pool seda ilmtingimata rakendama ei peaks.

Linnasüsteemis on erinevad arvamused selles küsimuses. Nii et lisaanalüüsi selles küsimuses tehakse.

Kui rahul te muidu linnapeana abilinnapeade tööga olete?

Töö käib. Mõnel aktiivsemalt. Kui me võtame haridusvaldkonna, siis seal on ettevalmistus eestikeelsele õppele üleminekuks, on olnud väga-väga keerulised kuud. Kui me võtame mõne teise valdkonna, siis seal on olnud võib-olla akuutsemaid probleeme vähem. Aga abilinnapead on üldiselt suve jooksul
valmistunud selleks, et me alates järgmisest nädalast hakkame arutama järjest kõiki neid reforme, mis koalitsioonilepingus on kokku lepitud, ettevalmistusena
ka järgmise aasta linnaeelarveks. Nii et meil seisavad ees väga aktiivsed ja toimekad nädalad. Ja nendeks on siis abilinnapead oma materjali ametites ette valmistanud. Kui hästi nad sellega on hakkama saanud, seda me näeme paari nädala pärast.

Sotsiaaldemokraatidele kuuluva Lasnamäe linnaosavanema kohale otsite te inimest, kes tuleks väljastpoolt erakonda. Kas endiselt otsite inimest, kes ei oleks erakonna liige ja kas kedagi on sõelale jäänud?

Selline soov meil jätkuvalt on jah.

Olete siis mõne inimesega vahepeal rääkinud?

Eks me ikka oleme. Aga eks me kõneleme sellest avalikult siis, kui selleks on õige aeg kõneleda.

Millal see võib küll olla?

Nii ruttu kui võimalik.

Enne kohalikke valimisi ikka?

(Naerab) Vast ikka jah.

Soovite kedagi Keskerakonnast saada?

Mitte ilmtingimata, mitte ilmtingimata. Eks häid inimesi on Eesti ühiskonnas palju.

Kuidas minnakse Tallinna haigla teemaga edasi? Te olete ise
kirjutanud, et Tallinna haigla projekti koguhind on 850 miljonit, millest siis 300 miljonit loodaksite saada riigieelarvest.

Mu mõte ei olnud see, et tahaks saada riigieelarvest raha, vaid ettepanek oli see, et riik võiks selle objekti pealt siis mitte täiendavat tulu teenida ehk selle tulu, mida ta maksudena saab, kui me selle Eesti suurima hoone ehituse käima paneme, et selle maksutulu võiks Tallinna linnale tagasi anda. Finantseerimisega rahavooliselt saab Tallinn hakkama, aga see ei ole meile laenukoormuse mõttes
jõukohane.

Kus me täna oleme? Projekteerimishange kuulutatakse välja esmaspäeval.
Vastavalt Tallinna koalitsioonileppele on meil siht liikuda edasi tervishoiuvõrgu konsolideerimisega, võimalusel koos riigiga ja Põhja-Eesti regionaalhaiglaga
Ja selle viimase tarbeks siis täpselt nädala pärast kohtume ka terviseministriga sotsiaalministeeriumis, et saada aru, missugune on riigi nägemus ja valmisolek selle protsessiga edasi liikuda.

Kui see nii-öelda pusletükk on paigas, et me teame, kas meil on riigiga ühine nägemus selles kontekstis või ei ole, siis järgmine samm on Tallinna haigla
finantsplaani loomine. Minu arusaam hetkeseisuga on see, et me peaksime siiski lähikuudel selle finantsplaani paika saama. Selle pinnalt on võimalik hakata juba planeerima vastavaid vahendeid lähiaastate perspektiivis. Sellega on otseses seoses olemasolevate haiglate investeeringute kavad, sellepärast, et kui meil on selge plaan aastal 2032 kolida uude meditsiinilinnakusse, siis on selge,
et olemasolevad haiglad investeerivad ainult hädapäraselt. Aga kui meil on olukord, et me ei tea, millal me uut haiglat ehitama hakkame, siis loomulikult see tähendab ka seda, et suuremamahulisi investeeringuid olemasolevasse haigla
infrastruktuuri on vaja hakata kohe tegema.

Ma usun, et me oleme umbes kahe kuu pärast selles seisus, et on otsustamise hetk, kas me seda projekti suudame lähiaastatel ellu viia või peab tekkima mingi alternatiivne plaan. Aga ma loodan, et meil positiivses mõttes see arusaam tekib ja me saame sellega edasi minna.

Koalitsiooni positsioon riigikogus on ajapikku muudkui paranenud, tugevamaks muutunud, inimesi on lahkunud teistest erakondadest ja liitunud siis mõne koalitsioonierakonnaga. Kas see annab ka teatud võimalused presidendivalimisi vaadates valida järgmine president ära juba riigikogus kolme erakonna toel?

See on teoreetiliselt võimalik, aga nagu ikka sellistel puhkudel eeldab see erakondade valmisolekut kokku leppida. Mis seal salata, kogemus kinnitab, et tihti hakatakse üksteise peale natuke kõõrdi vaatama, et kes nüüd siis ühest või teisest kandidaadi toetamisest nii-öelda võitu saab.

Aga olles siin viimastel kordadel, mitte nüüd viimasel korral, vaid enne seda valimiskogus käinud, siis ma arvan, et erakonnad võiksid mäletada seda, et äkki on ikka mõistlikum riigikogus president ära valida. Kas see nii läheb? Ma arvan, et see sõltub hästi palju sellest, missugune on üldpoliitiline olukord sellel hetkel,
kui valimised toimuvad.

On sellest juba juttu olnud?

Ei ole ja ei ole ka mõtet. Tihti kahtlustatakse, et küllap seal koalitsioonikõneluste salaprotokollis lepitakse ka presidenti ja muid ametikohti kokku. Sellel tegelikult puudub hetkel ju mõte. Kui see hetk ja see poliitiline reaalsus, mis selleks ajaks ühiskonnas ja parlamendis on, ei ole teada, siis ei ole mõtet selle peale ka hetkel energiat kulutada.

Kas teie arvates Alar Karis võiks näiteks teise ametiaja teha?

Ei hakka mina siin arvamust avaldama. Kui erakond jõuab nii kaugele, et presidendikandidaadid hakkavad ilmnema, siis peab neid erinevaid võimalusi kaaluma. Võib ju tahta, et keegi jätkab, aga kui poliitiliselt toetust ei ole, siis seda ei ole. Tuletame meelde eelmist korda. Mina tahtsin, et Kersti Kaljulaid oleks presidendina jätkanud, aga Reformierakond otsustas, et nemad teda ei toeta. Praegu sel teemal spekuleerimine meid edasi ei aita.