Eesti 200 teatas sel nädalal võidukalt, et valitsuses on saavutatud kokkulepe minna alates 2028. aastast üle vajaduspõhistele sotsiaaltoetustele. See punkt on koalitsioonileppesse pandud Eesti 200 valimislubadusest luua personaalne riik.

"Eesti probleem on see, et meil on väga kõrged pere- ja lastetoetused. Umbes kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) läheb meil laste ja perede poliitika peale, mis on üks suuremaid osakaale eelarvest kogu Euroopa Liidus. Sellest kolmest protsendist kaks protsenti jagame lihtsalt sularahas välja. Ja samal ajal meil on ainult üks protsent nendest kuludest seotud teenustega lastele ja peredele, näiteks huviharidus, lasteaiateenus, logopeediline teenus, hooldusteenus," selgitas haridusminister, Eesti 200 juht Kristina Kallas.

Koalitsioonipartnerid aga ütlevad, et mingit konkreetsust vajaduspõhistele sotsiaaltoetustele üleminekut plaanis veel ei ole. Kokkuleppe sisu on, et tehakse analüüs, mille käigus võimalused välja selgitada.

"On kokkulepe, et 2028. aastast otsitakse võimalusi vajaduspõhisteks toetusteks. Milliste koha pealt, seda kokkulepet täna kindlasti veel ei ole. Me teame, et meil on terve hulk takistusi selleks. Need takistused on seotud eeskätt informatsiooniga, mis meil on, mis meil puudu on, kuidas erinevad ametkonnad registrites neid andmeid vahetada saavad. Nii et tegelikult nii IT-tehnoloogiline pool kui ka õiguslik pool, kui palju me inimeste delikaatseid isikuandmeid ka vahetada saame ja võime," kommenteeris sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Reformierakonnast.

"Me läheme edasi toetuste vajaduspõhisuse analüüsiga. Kui on võimalik leida kohta vajaduspõhise toetuse maksmiseks, siis jah, kõik koalitsioonierakonnad seda toetavad. Aga ei ole võimalik ette öelda, milline see toetus või hüvitis on," ütles terviseminister, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut.

Nii Riisalo kui ka Sikkut ütlesid, et paljud sotsiaaltoetused juba ongi vajaduspõhised. Universaalse lastetoetuse puhul aga tekib küsimus, kas administratiivne kulu ületab toetuse vajaduspõhisusele ülemineku.

"On meil ju veel lasterikka pere toetus, üksikvanema lapsetoetus, puudega lapse vanematoetus, lisaks veel ka hooldusperes kasvavale lapsele ja eestkosteperes kasvavale lapsele toetused. Ehk see vajaduspõhisus on täna meie süsteemis juba olemas," loetles Riisalo.

"Näiteks õppetoetused tudengitele on meil juba vajaduspõhised. Ka kõige suurem kulu nagu pension – keegi ei kujuta ju ette, et pensionid peaks olema vajaduspõhised. See on õigus, mida inimene on töötades välja teeninud, ja tagantjärele selle õiguse äravõtmine ei ole võimalik," rääkis Sikkut.

"Lapsed ei jagune samamoodi nagu tulud ja seega vajaduspõhisusele liikumine praeguses süsteemis lastetoetuste puhul annaks marginaalse eelarvemõju, aga põhjustaks palju administratiivset koormust. Mina ei näe, et lastetoetuste puhul oleks võimalik vajaduspõhisusele liikuda," lisas ta.

Ka Kristina Kallas möönis, et sisulist kokkulepet koalitsioonis veel pole.

"Põhiline vaidlus ei ole mitte selle üle, et meil on andmed paigast ära, vaid selle üle, et me ei suuda kokku leppida, mis tähendab vajaduspõhisus ja millistest universaalsetest toetustest tuleks suunata rohkem raha hoopis teenuste rakendamisesse. See on õiguslik vaidlus ja see on poliitiline vaidlus, mis meil täna on," rääkis Kallas.

Analüüsi koostab sotsiaalministeerium ja see peaks valmima järgmise aasta jooksul.