Peaaegu kaks aastat pärast plahvatusi, mis hävitasid Nord Streami torujuhtmed Läänemeres, on Saksamaa peaprokurör Jens Rommel valmis saanud esimese vahistamismääruse kuriteos kahtlustatava isiku suhtes. ARD, Süddeutsche Zeitungi ja Die Zeiti andmetel on kahtlusalune ukrainlane Volodõmõr Z., kes viibis hiljuti Poolas.

Uurimises peetakse kahtlustatavateks veel kahte Ukraina kodanikku, sealhulgas ühte naist, kes võisid samuti rünnakutes osaleda, viies sukeldujatena lõhkeained torujuhtmete külge.

Uued uurimistulemused põhinevad osaliselt välisriigi luureteenistuse vihjetel. Varasema uurimise põhjal olid kahtlustatavad septembris 2022 Saksa purjelaevaga "Andromeda" Läänemerel liikvel.

Kuigi Rootsi ja Taani lõpetasid juhtumi uurimise juba aasta alguses, jätkas Saksamaa peaprokurör oma menetlust.

Uurijatel õnnestus ilmselt viimastel kuudel koguda piisavalt tõendeid, et saada juuni alguses Saksamaa föderaalkohtus kohtuniku vahistamismäärus ukrainlase Z. vastu. Veel juunis pöördusid Saksa õiguskaitseasutused Euroopa vahistamismäärusega Poola ametivõimude poole, lootuses, et kahtlusalune võidakse kinni pidada.

ARD, Süddeutsche Zeitungi ja Die Zeiti andmetel oletasid Saksa uurijad, et Volodõmõr Z. elas hiljuti Varssavist läänes asuvas asulas. Kuid hiljuti olevat ukrainlane varjunud. Pole selge, kas ta viibib nüüd taas Ukrainas.

Teisipäevases lühikeses telefonivestluses oli Z. süüdistusest üllatunud. Ta eitas seotust rünnakutega Nord Streami vastu.

Poola poolt ei ole Saksa õigusabipalvele seni vastatud. Pole teada, miks Poola ametivõimud ei ole Volodõmõr Z.-i vahistanud. Euroopa vahistamismääruse ühiste reeglite kohaselt, mida Saksamaa ja Poola peavad siduvaks, oleks oodatud Poola poolt vahistamist 60 päeva jooksul ilma täiendava uurimiseta. See tähtaeg on nüüdseks möödunud.

Vahistamismääruse väljastamisel mängis olulist rolli valge kaubik, mida pildistati 8. septembril 2022 Mecklenburg-Vorpommernis Rügenis. "Andromeda" peatus ka Rügenis ja uurijad suutsid suuresti taastada purjelaeva marsruudi.

Kahtlustatakse, et autot kasutati sukeldujate varustuse transpordiks. Juht olevat saanud ülesandeks vedada mitut ukrainlast. Fotodel olevat ta tuvastanud nüüd otsitava Z. kui ühe reisijatest. Viiteid kinnitas ka kontroll Saksa-Poola piiril.

Jätkuvalt on ebaselge, mil määral võisid Ukraina riiklikud asutused olla kaasatud sabotaaži ettevalmistamisse ja elluviimisse. Uurimine ei ole tuvastanud otseseid seoseid kahtlusaluste ja Ukraina sõjaväe või luureteenistuste vahel.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski oli varem valitsuse osaluse rünnakutes tagasi lükanud. Ka Ukraina luureteenistuse juht oli osalust eitanud. "Olen kindel, et ükski Ukraina ametnik ei saanud sellega seotud olla," ütles Kõrõlo Budanov kevadel ARD-le.

Eelmisel aastal sattus uurijate tähelepanu alla lisaks Ukrainale ka Poola. Teooria kohaselt anti Poolast tegevusele otsustav toetus. Kui Saksamaa uurijad usuvad, et purjelaeva "Andromeda" kasutati rünnaku läbiviimiseks, siis Poola endine riigisekretär Stanislaw Zaryn eitas ARD intervjuus, et neil oleks mingeid tõendeid jahi osalemise kohta sündmustes.

Saksa uurijad palusid korduvalt Poola kolleegidelt Kolobrzegi sadama turvakaamerate salvestisi. Viimati olevat Poola teatanud, et ühtegi videot pole saadaval, kuna need on juba varakult seaduslikult kustutatud.

Uurimise käigus on selgunud, et lisaks Volodõmõr Z.-le kuulub kolmikusse abielupaar, kes juhib Ukrainas sukeldumiskooli, kus Z. on väidetavalt minevikus töötanud sukeldumisinstruktorina ja võib-olla töötab ka praegu.

Abielupaari ettevõte pakub regulaarselt sukeldumisreise välismaale. Kuigi Z. on sotsiaalmeedias vähem aktiivne, viitavad abielupaari Jevhen U. ja Switlana U. postitused selgelt patriootlikule hoiakule.

Saksa uurijatele on nüüdseks kujunenud selgem pilt sellest, kuidas Nord Streami torujuhtmed peaaegu kaks aastat tagasi hävitati. Juba mõni kuu pärast plahvatusi järgisid nad vihjeid, mille kohaselt "Andromedat" kasutati rünnaku teostamiseks. Pardalt leidsid uurijad lisaks DNA ja sõrmejälgedele ka jälgi väga ohtlikust lõhkeainest, mida kasutatakse peamiselt sõjaväes.

ARD, Süddeutsche Zeitungi ja Die Zeiti uuringute kohaselt sai Saksa föderaalne luureteenistus (BND) otsustava teabe Ukraina sukeldujate kohta tänavu kevadel. Kuid luureandmed sisaldasid tingimust, et neid ei tohi otse kriminaalmenetlusse kaasata. Selle eesmärk oli teabe päritolu varjata ja allikat kaitsta - tavapärane praktika luuretegevuses.

Sellepärast on Saksamaa föderaalpolitsei ja BKA töötanud juba kuid selle nimel, et välispartneri luureandmeid Ukraina sukeldujatrio kohta võimalikult tugevateks tõenditeks muuta. Tõendid näivad olevat piisavalt selged, et föderaalkohtu kohtunik on vähemalt ühel juhul vahistamismääruse välja andnud.