Oluline reedel, 16. augustil kell 22.45:

- Sõrskõi: Ukraina on Kurski pealetungiga edasi liikunud;

- Kurski oblastis loodi sõjakomandantuur;

- Ukraina õhujõud kaotasid ühe MiG-29, keegi surma ei saanud;

- NATO: Venemaa alles püüab luua vastust Ukraina Kurski rünnakule;

- USA soovib, et Ukraina ei kasutaks ATACMS-i raketisüsteeme Kurskis;

- Mitmes okupeeritud Krimmi linnas kärgatasid plahvatused;

- Pokrovski linna elanikke kutsutakse evakueeruma;

- Venemaa on asunud üksusi Kurskisse ümber paigutama;

 - Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1330 sõdurit;

Sõrskõi: Ukraina on Kurski pealetungiga edasi liikunud

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ütles reedel, et pealetungiga Venemaa Kurski oblasti territooriumile on liigutud edasi.

"Ründegrupi sõdurid jätkavad võitlust ning on edenenud teatud aladel ühest kolme kilomeetrini vaenlase suunas," ütles Sõrskõi president Volodõmõr Zelenskile videolõigus, mis avaldati sotsiaalmeedias.

Ukraina õhujõud kaotasid ühe MiG-29, keegi surma ei saanud

Ukraina õhujõud kaotasid reedel ühe hävituslennuki MiG-29, teatas kaitseministeeriumi korrespondent, endine õhujõudude pressiesindaja Juri Ignat.

"Kahjuks kaotati täna MiG-29. Õnneks kõik on elus ja terved. Sõda...," kirjutas Ignat Facebookis, kuid ei avaldanud, kus ja mis asjaoludel lennuk kaotati.

Ukraina evakueerib Pokrovski lähedal asuvast Mõrnohradist inimesi

Ukraina võimude teatel on Vene väed Mõrnohradist vaid kuue kilomeetri kaugusel. Linn asub Pokrovskist idas. Pokrovsk on oluline logistikakeskus, mille kaudu Ukraina varustab ka Toretskis ja Tšassiv Jaris asuvaid vägesid. 

Ukraina võimude teatel evakueeritakse nüüd  Mõrnohradist inimesi. Kohalike võimude teatel on linna jäänud umbes 20 000 inimest, nende hulgas on ka ligi tuhat last. Enne Venemaa täiemahulist sissetungi elas Mõrnohradis ligi 46 000 inimest, vahendas The Kyiv Independent.

Allikad: Ukraina annab Kurskis lööke Venemaa sildade pihta

Ajalehe The Wall Street Journal ajakirjanik Yaroslav Trofimov jagas sotsiaalmeedias andmeid, mis viitavad, et Ukraina võib anda raketilööke Gluškovo piirkonnas asuvate sildade pihta. Ukraina võis nii ära lõigata Vene vägede varustustee. 

In Kursk, all eyes on the Glushkovo area today. Russian reports that either one or both bridges over the river Seym have been destroyed by Ukrainian HIMARS strikes, cutting off that swath of Russia from reinforcements as Ukrainian forces advance from the east. Red dots are the… pic.twitter.com/fHD6inZIDv

— Yaroslav Trofimov (@yarotrof) August 16, 2024

Kurski oblastis loodi sõjakomandantuur

Kurski oblasti Ukraina kontrolli all olevates piirkondades korra ja seaduse tagamiseks ning elanikkonna prioriteetsete vajaduste rahuldamiseks loodi sõjakomandantuur ja selle juhiks määrati kindralmajor Eduard Moskaliov.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi teatas sellest president Volodõmõr Zelenskile neljapäeval toimunud ülemjuhataja staabi koosolekul, vahendab Ukrinform, viidates presidendi Telegrami kanalile.

"Kurski oblastis on Sudžas ja veel kolmes asulas lõpetatud vaenlase otsimine ja likvideerimine. Korra ja seaduse tagamiseks ning elanikkonna prioriteetsete vajaduste rahuldamiseks kontrollitavatel aladel loodi sõjakomandantuur ja selle juhiks määrati kindralmajor Moskaliov," ütles Sõrskõi.

Ta lisas, et täna liikusid Ukraina väed piirkonnas üksikutes sektorites edasi 500 meetrit kuni 1,5 kilomeetrit, tõrjusid tagasi kolm vaenlase vasturünnakut ja jätkasid pealetungioperatsioone.

"Alates pealetungioperatsiooni algusest Kurski oblastis on meie väed lahingute käigus edenenud 35 kilomeetrit vaenlase territooriumile, võtnud kontrolli alla 1 150 ruutkilomeetrit territooriumi ja 82 asulat. Üldiselt on olukord kontrolli all," ütles Sõrskõi.

Venemaa väitis rindeküla hõivamisest Ida-Ukrainas Pokrovski lähedal

Venemaa väitis reedel, et nende vägi hõivas Serhijivka küla, järjekordne vallutatud rindeküla asub Ukraina kontrolli all olevast transpordisõlmest Pokrovskist 15 kilomeetri kaugusel.

NATO: Venemaa alles püüab luua vastust Ukraina Kurski rünnakule

Venemaa üritab endiselt moodustada vastust Ukraina operatsioonile Kurski oblastis ning seni on see olnud aeglane ja hajus, ütles NATO Euroopa liitlasväe juhataja kindral Christopher Cavoli neljapäeval välissuhete nõukogu (CFR) üritusel, vahendab Ameerika Hääl.

"Venemaa koostab endiselt vastust Ukraina sissetungile. Seni on see olnud üsna aeglane ja hajus vastus. Osalt  on see tingitud sellest, et Venemaa ei tee kindlaks, kellel on volitused. Kaitseministeerium vastutab sõjaliste tegevuste eest Ukrainas, aga mitte Venemaal, eks see tähendab, et see peaks olema siseministeerium," ütleb kindral.

Venemaa selline reaktsioon tuleneb Cavoli sõnul mitmest tegurist. Esiteks, puudub arusaam sellest, kes peaks vastutama Venemaal toimuvate lahingute eest, ja teiseks, puudub vaba vägi, keda Venemaa saaks Kurski operatsiooni vastu saata.

"Venemaal ei ole vabu üksuseid, mida ta saaks sinna viia. Ukrainas asuva Venemaa maaväe kaasatuse tase ja osakaal on väga märkimisväärne," rõhutas väejuht.

Samuti märkis Cavoli, et vaatamata Ukraina relvajõudude ees tekkinud muredele, hämmastasid teda Ukraina sõjalises, tehnilises ja taktikalises plaanis näidatud uuendused.

"Arvan, et me näeme üht-teist (sellest) pealetungi ajal Kurski oblastis. Seetõttu väljakutseid kahtlemata on, kuid Ukraina suudab need kindlasti ületada," märkis kindral, rõhutades liitlaste kiiret ja kindlat vastust Ukraina kaitse toetamisel.

USA soovib, et Ukraina ei kasutaks ATACMS-i raketisüsteeme Kurskis

USA ei soovi, et Ukraina kasutaks oma pikamaa relvi Kurskis. "Mitte eskalatsiooniriski tõttu, vaid seetõttu, et USA-l on piiratud varud," teatas CNN 16. augustil, viidates mitmele anonüümsele USA ametnikule.

USA kaitseministeeriumi asepressiesindaja Sabrina Singh ütles 8. augustil ajakirjanikele, et Ukraina operatsioon on kooskõlas USA poliitikaga, kuna Kiiev kaitseb end rünnakute eest, mis tulevad üle piiri.

Vastates küsimusele, kui sügavale Venemaa territooriumile on Ukrainal lubatud rünnata, ütles Singh, et USA ei toeta pikamaa rünnakuid, kuid keeldus täpsustamast täpset vahemaad. "Ma ei hakka joonistama kaarti, kus nad võivad ja kus ei tohi rünnata, kuid oleme ukrainlastele väga selgelt oma seisukoha väljendanud," ütles ta.

USA jääb kõhklema USA tarnitud pikamaa relvade kasutamise osas Kurski oblastis, kuna need oleksid paremini kasutatavad Venemaa poolt okupeeritud Krimmi sihtmärkide jätkamiseks, teatas CNN. Kuid see on tingitud piiratud varudest, mitte sõja eskaleerumise hirmudest.

USA tarnis esmakordselt pikamaa raketisüsteeme ATACMS Ukrainale selle aasta märtsis, kuid teatas tarnetest alles aprillis. USA annab Ukrainale kõige rohkem sõjalist toetust, järgneb Saksamaa.

CNN-i andmetel on USA ja Lääne ametnikud, kes on kursis viimaste luureandmetega, hoiatanud, et Ukrainal on äärmiselt ebatõenäoline hoida kontrolli Vene territooriumi üle.

Ametnikud rõhutasid ka, et on liiga vara hinnata, kuidas operatsioon mõjutab sõja laiemat tulemust.

Mitmes okupeeritud Krimmi linnas kärgatasid plahvatused

Kohalike meediakanalite teatel toimusid 16. augusti öösel plahvatused mitmes okupeeritud Krimmi linnas, sealhulgas teatati tulekahjust Kertši linna lähedal, Kertši praamiületuskoha piirkonnas, teatas Crimean Wind Telegrami kanal, viidates elanike teadetele.

Kohalikud meediakanalid teatasid, et Sevastopolis, Simferopolis ja Kertšis kuulsid elanikud plahvatusi umbes kell 3.30 kohaliku aja järgi. Samuti teatati kinnitamata tulekahjust Simferopoli linna lähedal.

Mitmest plahvatusest teatati ka Venemaa naaberalal Krasnodari krais, Tšernomorski kogukonnas, umbes kell 4.30 kohaliku aja järgi, teatas The Kyiv Independent.

Väidetavalt suleti Kertši sild liikluseks, teatasid kohalikud elanikud.

Rünnaku sihtmärkide kohta ei ole koheselt teavet saadaval.

Kiievi sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov hoiatas 2. augustil, et Ukraina töötab komplekse lahenduse kallal, mis võib lähikuudel hävitada Kertši silla. Väidetavalt alustas Venemaa silla tugevdamist eelmisel kuul.

Ukraina on viimasel ajal sageli rünnanud praamiületuskohti okupeeritud Krimmi ja Venemaa Krasnodari krai vahel, pidades ületuskohta silla asemel olulisemaks sõjaliseks sihtmärgiks.

Mereväe pressiesindaja Dmõtro Pletentšuk ütles 17. juunil avaldatud intervjuus RBC-Ukrainale, et Kertši silla hävitamine ei avaldaks nüüd enam sama mõju, kuna Venemaa kasutab seda sõjaliseks otstarbeks vähe.

Pletentšuki sõnul moodustab sild vähem kui veerandi kogu transiidikaubandusest ja ülejäänud jaoks kasutab Venemaa praamiületuskohta Kertšis.

Pokrovski linna elanikke kutsutakse evakueeruma

"Vaenlane on väga lähedal meie asulale, Pokrovski linnale. Vene väed on vaid veidi üle 10 kilomeetri kaugusel Pokrovski linna äärealadest," kirjutas Pokrovski linna sõjalise administratsiooni juht Serhii Dobriak Telegramis.  Vaenlane ründab halastamatult meie linna taristut ja elamurajoone. Inimesi tapetakse."

Dobriak kutsus üles evakueeruma Pokrovskis elavaid tsiviilisikuid, eriti peresid laste ja eakatega.

Venemaa on asunud üksusi Kurskisse ümber paigutama

Venemaa on hakanud teatud üksusi Ukrainast Kurski olukorrale reageerimiseks ümber paigutama, kuid ümberpaigutatavate üksuste tüübid ja asukohad, kust neid ümber paigutatakse, viitavad selgelt sellele, et Vene sõjaväe juhtkond peab endiselt prioriteediks jätkuvaid pealetungioperatsioone Ida-Ukrainas, teatas USA sõjauuringute instituut ISW.

CNN-i teatel väitsid kaks kõrget USA ametnikku 15. augustil, et Vene sõjaväe juhtkond on ümber paigutanud mitu brigaadi suurust üksust, milles on vähemalt 1 000 sõdurit, teadmata piirkondadest Kurski oblastisse.

Kaks allikat, kes on kursis Lääne luureandmetega, teatasid, et Vene sõjaväe juhtkond ei liiguta suuremaid ja paremini väljaõpetatud üksusi Ukrainast Kurski oblastisse. Üks allikas märkis, et ulatuslike Venemaa ümberpaigutamiste puudumine võib olla tingitud sellest, et Vene sõjaväe juhtkond alles alustab seda protsessi või ei ole piisavalt vägesid ümberpaigutamiseks.

CNN teatas ka, et USA riikliku julgeoleku esindaja John Kirby sõnul ei ole Venemaa loobunud sõjalistest operatsioonidest Kirde- või Lõuna-Ukrainas, kus aktiivne lahingutegevus jätkub.

ISW ei ole täheldanud avalikes allikates raporteid, mis viitaksid terve brigaadi ümberpaigutamisele Ukrainast Kurski oblastisse, kuid on täheldanud teateid Vene rügementide osade ümberpaigutamisest sellesse piirkonda.

ISW hindab jätkuvalt, et Vene sõjaväe juhtkond tõmbab Donetski oblastist välja valitud elemente Vene ebaregulaarsetest üksustest, et reageerida Ukraina sissetungile Kurski oblastis, kuid tõenäoliselt hoidub Venemaa sõjaliste üksuste välja tõmbamisest Donetski oblasti prioriteetsetelt lahingualadelt, kartes aeglustada Vene operatsioonide tempot nendes piirkondades.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1330 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 596 950 (võrdlus eelmise päevaga +1330);

- tankid 8496 (+12);

- jalaväe lahingumasinad 16 461 (+35);

- suurtükisüsteemid 16 927 (+59);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1159 (+5);

- õhutõrjesüsteemid 922 (+0);

- lennukid 367 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 13 659 (+61);

- tiibraketid 2429 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 22 848 (+73);

- laevad / paadid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2829 (+16).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.