Võrreldes eelmise aasta algusega oli puudujääk 238 miljoni euro võrra suurem kõigi valitsussektori tasandite nõrgema eelarveseisu tõttu.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) puudujääk ulatus juuni lõpuks 706 miljoni euroni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 134 miljoni euro võrra suurem. Puudujäägi põhjustasid maksutulude kasvu aeglustumine, mittemaksuliste tulude väiksem laekumine ning hoogsalt kasvanud investeeringud ja majandamiskulud, mille taga on peamiselt kaitseotstarbelise varustuse hanked.

Juunis aeglustus maksutulude kasv peamiselt aktsiiside vähemlaekumise tõttu, kuna tõusnud aktsiisimäärade järgselt realiseeriti varem soetatud varusid, teatas rahandusministeerium.

Kokku on makse tasutud siiski eelarves kavandatust enam, peamiselt tänu füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksule. Seevastu mittemaksuliste tulude laekumine jäi eelmisele aastale alla nii omanikutulu kui ka CO2 ühikuhinna langusest tulenevale CO2 tulude laekumise vähenemisele.

Sotsiaalkindlustusfondide rahaline seis veidi paranes ning poolaasta lõpuks jõudsid need peaaegu tasakaaluni.

Tervisekassa puudujääk, viis miljonit eurot juuni lõpuks, on tuntavalt kehvem, kui aasta varem samal ajal, mil ülejääk oli 68 miljonit eurot, kuid võrreldes eelmiste kuudega on seis paranenud. Ennekõike on hoogsalt kasvanud kulud ja seda just viimaste tervishoiutöötajate kollektiivlepingu alusel oluliselt kasvanud palkade tõttu.

Töötukassa jõudis aasta alguse puudujäägist juuni lõpuks kahe miljoni euro suuruse ülejäägini, mis on viimaste aastatega analoogne trend. Aasta algab tavaliselt hüvitiste kulu tõusuga, töötuskindlustusmakse laekumine aga sellist hüpet ei tee. Registreeritud töötute arv langes juuni lõpuks eelmise aasta tasemest madalamale ning näitab jätkuva vähenemise märke.

Kohalike omavalitsuste ülejääk vähenes juuni lõpuks 81 miljoni euroni, mis oli eelmise aasta algusega võrreldes 27 miljoni euro võrra väiksem ja seda vaatamata füüsilise isiku tulumaksu 10,5 protsendilisele kasvule.

Riigieelarve kogukulude maht kasvas juunis aastaga 8,5 protsenti peamiselt kodumaiste toetuste ja edasiantud maksutulude tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus juunis 1,47 miljardi euroni, suurenedes eelneva aasta juuniga võrreldes 116 miljonit eurot ehk 8,5 protsenti. Kogukulude kasvu vedajateks olid mais kodumaised toetused ja edasiantud maksutulud.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta suurenesid juunis 92,0 miljoni euro võrra eelneva aasta juuniga võrreldes, jõudes kasvutempoga 10,2 protsenti 991 miljoni euroni. Positsiooni mõjutavate kulude kasvu vedasid kodumaistest vahenditest finantseeritud investeeringud ja tööjõukulud. Sarnaselt eelnevatele kuudele kasvatasid positsiooni mõjutavaid kulusid ka sotsiaaltoetused ja finantskulud.

Sotsiaaltoetuseid maksti juunis 27,5 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal ning nende kasvu vedasid vanaduspensionid. Keskmine vanaduspension kasvas alates 1. aprillist indekseerimise tõttu. Sotsiaaltoetustest vähenes juunis lasterikka pere toetus 5,2 miljoni euro võrra, kuna 2024. aasta jaanuaris jõustus seadus, mis vähendas vähemalt kolme lapsega pere toetust senise 650 euro asemel 450 euroni kuus ning seitsme ja enama lapsega pere toetust senise 850 euro asemel 650 euroni kuus.

Majandamiskulud vähenesid juunis 6,9 protsenti ehk 6,6 miljonit eurot peamiselt sotsiaalteenuste kulude ja kaitseotstarbeliste kulutuste vähenemise tõttu. Majandamiskuludest vähenesid kulud muudele sotsiaalteenustele sõjapõgenike majutuse ja toitlustamise kulude languse tõttu.

Tööjõukuludeks kasutati riigieelarvelistes asutustes juunis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 9,4 miljonit eurot rohkem, mis teeb tööjõukulude aastaseks kasvutempoks 8,0 protsenti. Riigisektori palgakulude kasvu vedajateks oli juunis õpetajate palgafondi kasv.

Finantskulud on alates 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud seoses 10-aastase võlakirja emissiooni ja EURIBOR-i tõusuga. 2024. aasta juuni finantskulud olid 14 miljoni euro võrra ehk 68 protsenti suuremad kui eelneval aastal samal ajal.