Selle aasta juuni lõpus võeti Tadžikistanis vastu seadus, mis käsitleb tagasihoidlikku riietust. Selle seadusega reguleeritakse seda, milline riietus on Tadžikistanis väljakutsuv ja taunitav. Löögi all sattusid kaks äärmust: liiga paljastav ja liiga kattev riietus. Liiga paljastav riietus on meie mõistes läänelik riietus ja see tähendab ennekõike liiga avaraid dekolteesid ja liiga lühikesi miniseelikuid.

Liiga kattev tähendab aga seda, mida Kesk-Aasias ja mujal mõistetakse islamiriietuse all. Kõigepealt peatun esimesel ja siis pikemalt teisel.

Kesk-Aasia on parasjagu konservatiivne regioon. Kui ma esimest korda sattusin Kasahstani enam kui kümmekond aastat tagasi, siis panin tähele, et isegi noored riietuvad seal suhteliselt konservatiivselt.

Kui ma käisin ööklubides ja diskoteekides, siis mul oli tunne, nagu oleksin sattunud inglise eliitkooli lõpupeole. Noored mehed olid reeglina riietatud triiksärkidesse ja tumedatesse viigipükstesse, erandkorras kanti tumedaid teksapükse. Naised ei kandnud paljastavaid, liibuvaid ega nappe rõivaid. Kusjuures see ei käinud mitte ainult kasahhide, vaid ka venelaste kohta.

Mõned aastad tagasi tekitas Kasahstanis furoori üks videoklipp. See oli sotsiaalse sisuga ja väljakutsuvat riietust tauniv. Videoklipp algas sellega, kuidas nahkses miniseelikus noor kasahhi neiu hääletas ühel Astana tänaval autosid. Tuleb lisada, et selline tänaval autode püüdmine on Kasahstanis igapäevane, ja mitte ainult seal, vaid väga levinud ka näiteks Venemaal ja Gruusias. Iga autojuht saab siis otsustada, kas ta tahab taksot mängida ja natukene lisaraha teenida. On ka inimesi, kes niimoodi mitteformaalselt taksot sõites endale elatist teenivad. Aga see selleks.

Videoklipis võttis nahkses miniseelikus neiu peale jõukas ettevõtja. Pärast autosse istudes pöördus mees neiu poole ja küsis: "Õeke, miks sa niimoodi riides käid?" ning pidas maha kombluseteemalise miniloengu. Pärast autost väljumist tundis neiu ennast silmnähtavalt ebamugavalt. Ta üritas seelikut allapoole tõmmata, mis aga eriti ei õnnestunud.

Nagu eelpool öeldud, on Kesk-Aasia konservatiivne regioon ja eriti käib see naisterahvaste välimuse ning käitumise kohta. Olen tähele pannud, kuidas naised on surve all käituda meest teenindava personalina ja ka välimuselt ei tohi nad liigset tähelepanu äratada.

See kõik ei ole ainult lääne mõjude vastu võitlemine, vaid ka sooliste hierarhiate kinnistamine. Liiga väljakutsuvalt riietuv naine pole häbiks mitte ainult perekonnale, vaid kogu rahvusele, nagu antud videoklipp demonstreerib.

Kui rääkida liigselt katvast riietusest, siis selle all mõeldakse nii-öelda moslemiriietust. Meeste puhul käivad selle alla habe, murumütsi moodi peakate, lai avar pikkade käistega särk ja laiad pikad püksid, mis ulatuvad poolde säärde. Naiste puhul hidžaab ja keha kattev lohmakas mantel.

Selline riietus on Kesk-Aasiasse imporditud Lähis-Idast ja Edela-Aasiast ning on levinud seoses eriti Saudi-Araabia vahhabiidide misjonitööga. Kesk-Aasias ja islamimaailmas üldse kardetakse islamifundamentalismi. Fundamentaliseerumise üheks märgiks peetakse nii-öelda moslemiriietust. Seepärast on näiteks Usbekistanis keelatud habemete kandmine ja mõõdetakse ka meeste pükste pikkust.

Regulaarselt puhkevad erinevates Kesk-Aasia riikides skandaalid hidžaabi kandmise üle. Umbes viis aastat tagasi tekkis Kasahstanis skandaal, kui ühes väikeses tadžikkide külas ei lastud kooli tüdrukuid, kes kandsid pearätte.

Sellise poliitika aluseks on see, et Kesk-Aasia riigid on põhiseaduse järgi sekulaarsed ning ei tohi seetõttu kanda religioonile viitavaid sümboleid riiklikes asutustes nagu koolid, ülikoolid ja erinevad riigi- või valitsusasutused.

Inimõiguste aktivistid protesteerivad sellise poliitika vastu nii palju kui võimalik. Esiteks, nende väidete järgi, ei tähenda nii-öelda moslemiriietuse kandmine seda, et inimene on tingimata fundamentalist. Teiseks peaks sekulaarsus tähendama, et igal inimesel on õigus usuvabadusele ja seoses sellega ka religioossete sümbolite kandmisele.

Kolmandaks seab selline poliitika löögi alla ennekõike naised. Kui mees võib oma religioossust alati peita teistsuguse riietuse abil, siis pea katmisest ei saa usklik naine üle ega ümber.

Probleemi teravdab veel see, et paljud naised, nii noored kui ka vanad, käivad hidžaabides mitte omal tahtel, vaid isade või meeste survel. Sellistel naistel on aga tee kinni ülikoolidesse ja teistesse haridusasutustesse, mistõttu on nad mõistetud saama koduperenaisteks.

Kõik see on kõigis Kesk-Aasia riikides suur probleem. Riikliku julgeoleku ning avaliku kombluse nimel piiratakse noorte inimeste, eriti naiste, väljendus- ja tegevusvabadust. Riietus riietuseks, aga see kajastub tihti ka suhtumises naistesse. Naistevastane vägivald on Kesk-Aasias väga levinud, hiljuti tekitas furoori lugu, kuidas Kasahstanis üks noor ja rikas mees peksis turvakaamerate ees oma naise armukadedusest surnuks.

Õnneks pööratakse naistevastasele vägivallale vähemalt Kasahstanis järjest rohkem tähelepanu. Teisalt on väga raske välja pakkuda kuldset keskteed, et tõkestada islami fundamentalismi levikut. Niikaua üritab riik võidelda kombluse eest ja islami fundamentalismi vastu väga lihtsalt mõistetavates kategooriates ehk kasutades inimese lahterdamist tema välimuse alusel.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.