Harva tuleb Venemaalt praegusel ajal häid uudiseid, aga hiljuti saabus sealt paljudele inimestele siiski hea uudis.

Nimelt allkirjastas Venemaa president Vladimir Vladimirovitš Putin (edaspidi President) ukaasi "Humanitaarabi osutamisest isikutele, kes jagavad traditsioonilisi venemaiseid hingelisi-kombelisi väärtusi", mille alusel võivad nüüd Venemaale lihtsustatud korras elama asuda inimesed, kellele ei meeldi, et nende kodumaa surub neile peale "destruktiivseid neoliberaalseid ideoloogilisi raame, mis on vastuolus venemaiste hingelis-kombeliste väärtustega".

Kohe tuleb ära seletada, et neoliberaalne ideoloogia Venemaa ja Presidendi traktaadis ei tähenda mitte vabaturumajandust, vaid seksuaalsete vähemuste õigusi, naiste võrdset kohtlemist ning üldlevinud isikuvabadusi.

Vastuvõetud seadus sätestab, et taolised ideoloogiapagulased võivad Venemaal ümber asuda väljaspool seadusega ettenähtud immigratsioonikvoote, ka ei pea nad valdama vene keelt ega omama teadmisi Venemaa ajaloost. Taolist viisat võivad taotleda nii erinevate riikide kodanikud kui ka kodakondsuseta isikud.

Peab mainima, et President on viimastel aastatel ette võtnud konkreetseid samme, et seadustada oma arusaama venemaistest traditsioonidest ning hingelistest väärtustest. Nii kirjutas ta 2022. aasta novembris alla seadusele, mis kinnitab "traditsiooniliste Venemaa säilitamise ja tugevdamise riikliku poliitika alused" ja defineerib 17 väärtust, mille hulka kuuluvad näiteks "kõrged kombelised ideaalid" ja "ajalooline mälu".

Mis kindlasti potentsiaalseid Venemaale kolijaid eriti rõõmustab, on 2024. aasta juulis riigiduumas vastu võetud seaduste pakett, mis lubab Venemaalt välja saata välismaalasi, kes ei austa Venemaa hingelisi-kombelisi seadusi, nagu näiteks see, et abielu on mehe ja naise vaheline liit.

Venemaale on pidevalt üritatud meelitada elama just selliseid välismaalasi, kes pole rahul eluga kodumaal. Mõned on tulnud ka. Sellistest juhtudest tehakse suur meediasündmus. Kindlasti mäletatakse prantsuse näitleja Gerard Depardieu elama asumist Venemaale. Seda, et Depardieu vaikselt pärast Vene kodakondsusest ja Venemaal elamisest loobus, keegi eriti ei tea. Ka Itaalia näitleja Ornella Muti Vene kodakondsuse saamine ja osaline Venemaal elamine ületas natukene uudisekünnist.

Venemaale on ümber asunud inimesi Kanadast, Saksamaalt ja mujaltki. Enamik neist on aga ühel või teisel juhul olnud vene päritolu, nii et "päris" ümberasujaks nad ka ei kvalifitseeru. Vaja on oleks neid "päris" läänlasi.

Presidendi probleem on selles, et puudub massiline "traditsionalistide" ränne Venemaale. Irooniliselt võttes eksisteerib küll massiline ränne Venemaale, aga need on inimesed, keda President ega tema rahvas Venemaal eriti näha ei taha, need on töömigrandid Kesk-Aasiast ja Kaukaasiast.

Lisaks Presidendile pingutavad ka mitmed ettevõtjad. Näiteks asutas möödunud aastal ettevõtja Anatoli Bublik organisatsiooni "Putj domoi!" (Tee koju!). Organisatsiooni eesmärk on Venemaale meelitada nii neid, kes kuuluvad kaasmaalaste kategooriasse (endised Nõukogude Liidu kodanikud, soovitavalt venelased), kui ka lihtsalt inimesi, kes tahavad Venemaal ümber asuda.

Näib, et peamiselt on selle organisatsiooni missioon meelitada Venemaale ümberasujaid millegipärast just Saksamaalt, sest ainukene mittevenekeelne informatsioon organisatsiooni lehel on saksakeelne ja neil on isegi saksakeelne infoliin. Organisatsioonil oli omal ajal tore reklaamikuulutus. Selle tekst oli umbes selline "Kas sulle ei meeldi, et venekeelseid koole suletakse, [nõukogude] ausambaid maha võetakse, ei saa tähistada 9. maid? Koli Venemaale!"

Venemaal eksisteerib juba aastaid kaasmaalaste programm, mille alusel saavad endised nõukogude kodanikud Venemaale ümber asuda. Antakse ka natukene abiraha, mis enamasti kulub sõidu peale. Lisaks on programmil ka piirangud, selle programmi raames saavad Venemaale kolida vaid teatud elukutsetega inimesed ja vaid teatud (enamasti perifeersetesse) regioonidesse.

Nii või teisiti ei näi ükski nendest initsiatiividest eriti töötavat või siis tulevad n-ö valed ümberasujad, inimesed Kesk-Aasiast või Kaukaasiast. Arvestades, kui palju on kasvõi Eestiski inimesi, kes usuvad, et Venemaal on imeline elu, on see enam kui kummaline.

Igatahes saab Presidendi allkirjastatud ukaas "Humanitaarabi osutamisest isikutele, kes jagavad traditsioonilisi venemaiseid hingelisi-kombelisi väärtusi" varsti ka ametliku lisa ehk nimekirja riikidest, kust inimesi selle programmi raames Venemaale oodatakse. Loodame, et ka Eesti on selles nimekirjas.