"On võimalik, et Venemaa relvajõududel on piirkonnas suuri probleeme juhtimisega, nad ei suuda Ukraina relvajõudude tegevusele efektiivselt reageerida ja kõike mida nad teevad, on hetkel pigem reaktiivse iseloomuga. Ehk siis rajatakse kaitseliine sügavusse ja proovitakse koondada üksusi Ukraina relvajõudude peamiste rünnakusuundade vastu," rääkis Puusepp reedel kaitseministeeriumis peetud iganädalasel briifingul. Ta lisas, et Ukraina relvajõud suutsid oma tegevust ja ettevalmistusi enne Kurski oblastisse tungimist edukalt varjata, mistõttu nad saavutasid ka peaaegu täieliku üllatusefekti.

"Venemaa meedia ja Vene sotsiaalmeedia räägib pidevalt kohe-kohe toimuvatest vasturünnakutest, aga seni pole indikatsiooni, et need oleks suuremas mahus toimumas. Ja ei ole ka teada, millises piirkonnas need võiksid aset leida," tõdes diviisi staabiülema asetäitja.

Puusepp märkis, et Kurski oblastis käivad peamised sündmused praegu Sudža asula ümber, mis asub Ukraina Sumõ linnast 44 kilomeetrit kirdes ja jääb riigipiirist umbes kümne kilomeetri kaugusele.

"Avalike kaardiandmete põhjal peaks Ukraina relvajõud kontrollima umbes 500-ruutkilomeetrist ala, mis on orienteeruvalt Kose valla suurune ala," ütles kolonelleitnant. Samas viitas ta sellele, et neljapäeval ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Oleksandr Sõrskõi president Volodõmõr Zelenski juhtimisel peetud nõupidamisel, et nende kontrolli all on 1150 ruutkilomeetrit.

Kolonelleitnant Puusepp jätkas, et olukord on ärev ka Kurski naaberoblastis Belgorodis, kus 14. augustil kehtestati regionaaltasandi eriolukord, mis neljapäeval muudeti riiklikuks eriolukorraks. Venemaa Kurski oblastis kehtib riiklik eriolukord juba nädal aega.

Ukraina hävitab Vene õhuründevõimekust

Puusepp kirjeldas ka seda, kuidas Ukraina püüab kärpida Vene relvajõudude õhuründevõimekust, võttes sihikule lennuväljad ja seal asuvad lennukid, mida on maa peal lihtsam hävitada kui õhus.

"14. augustil ründasid Ukraina relvajõud kaugmaa ründedroonidega nelja lennuvälja: Borisoglebskit, Voroneži, Savasleikat ja Kurskit," rääkis ta. "Savasleikas paiknevad hävitajad MiG-31K, mida Vene relvajõud kasutavad rakettide Kinžal laskmiseks Ukraina pihta. Vene Föderatsioon väidab, et nad lasid alla kuni 110 UAV-d (drooni – toim.) Hetkel puuduvad andmed, kas mõni Vene lennuk rünnakus kahjustada sai. Borisoglebski lennuväljal tabati tehnilisi rajatisi ja hetkel on ka sealse rünnaku tulemused ebaselged."

Puusepp märkis, et Ukraina on pidevalt palunud lääneliitlastelt luba kasutada nende relvastust Venemaa sõjalennuväljade vastu, kuid liitlased ei ole seni sellist luba andnud, mistõttu Ukraina kasutab peamiselt kaugmaa ründedroone.

"Nende peamine lähenemine on see, et nad üritavad hävitada Vene õhuvahendid, laskemoona ja kogu toetava taristu maapinnal, selle asemel, et võidelda õhus tegutsevate lennukite vastu, mis on oluliselt keerulisem," selgitas kolonelleitnant.  

Lisaks on Ukraina kasutanud uudseid võtteid ka vastase helikopterite vastu Kurski oblastis, rakendades rünnakutesse FPV- ehk rallidroone, millega püütakse tabada õhus olevaid koptereid.

"Väidetavalt on Venemaa Kurski oblastis kaotanud selliste rünnakute tõttu vähemalt ühe ründekopteri Mi-28, ühe lahingutoetus- ja transpordikopteri Mi-8 ja võimalik, et ka ühe ründekopteri Ka-52. Lisaks on võimalik, et kaasaskantava õhutõrjesüsteemiga lasti Kurski oblastis alla veel üks ründekopter Ka-52," rääkis sõjaväelane.

Muudes Vene agressioonisõja rindepiirkondades on olukord üldjoontes muutusteta, tõdes Puusepp. "Igapäevased lahingud toimuvad Harkivist Hersonini ja Vene relvajõudude peamine tegevus on jätkuvalt Donetski oblastis Pokrovski suunal, kus pealetung aeglaselt edeneb, hetkel ollakse linnast orienteeruvalt 10-15 kilomeetri kaugusel," rääkis ta.

10. augustil andis Ukraina merevägi löögi Mustal merel, Krimmi poolsaarest läände jääva gaasiplatvormi vastu, kuhu venelased on väidetavalt paigutanud andmekogumisvahendeid ja umbes 40 võitlejat. Hetkel ei ole teada, mis on rünnaku täpne tagajärg, lisas kolonelleitnant Puusepp.