Endine kliimaminister, praegune peaminister Kristen Michal tutvustas kliimaseaduse väljatöötamist umbes selliste sõnadega, et "me ei ole nii upsakad, et ei kuula häid argumente". Kuivõrd kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (KliMSE) on esitatud kooskõlastusele ning algab selle täiendamine enne riigikogule esitamist, on paslik esitada ka avalikult mõned argumendid, mis tunduvad asja- ja ajakohased.

Isiklikult nõustun KliMSE kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Tõepoolest, teadus on küllalt ühemõtteline, et globaalne soojenemine on inimtekkeline ning on viimastel aastatel oluliselt kiirenenud, mille tagajärjed võivad olla sajandideks äärmiselt halvad globaalselt elusloodusele, inimkonnale ning ka Eestile. Kuid samamoodi, kui tunnistame teadust kliimas, tuleb tunnistada empiiriliselt tõestatud teadust ka majanduses ning keskne on selles kulutõhusus ja konkurents.

Kulutõhusus ehk valimine alternatiivide vahel parima, kulutõhusaima lahenduse või toote vahel on iga majandamise keskne sisu. Turumajandus, konkurents toodete ja tootjate vahel kliendile parima kvaliteedi ja hinna pakkumisega võimaldab nii kapitali kui ka tööjõu kõige kulutõhusamat rakendamist. Iga ettevõtja kaalub igapäevaselt, kuidas muuta tootmist kulutõhusamaks, nagu iga tarbija igapäevaselt poes kaalub enda tarbimise kulutõhusust. Seega on väga põhjendatud lisada ressursitõhususe ja teaduspõhisuse põhimõtetele KliMSE-sse ka kulutõhususe põhimõte.

Niisamuti on loogiline, et seades eesmärgiks saavutada võimalikult vähem raiskavalt ehk kulutõhusalt Euroopale ja Eestile siduvaid kliimaeesmärke, tuleb hinnata omavahel erinevate meetmete kulutõhusust. KliMSE seletuskirjas on vaid ühel juhul välja arvutatud, kui palju maksab meetmega säästetud CO² tonn.

Kontekstiks: praegu on CO² hind 70 € tonni kohta ning 2030. aasta hinnaks on eksperdid prognoosinud 130 kuni 160 eurot CO² tonni kohta ehk sisuliselt hind lähema viie aasta jooksul kahekordistub. Kuid sellel ühel meetmel, mille CO² hind välja arvutati – HVO ehk rohediisli kasutamise kohustus põllumajanduses – on arvutatud marginaalkulu 2643 €/t CO² ekv. See pole kindlasti kulutõhus meede.

CO² vältimise marginaalkulu arvutamine muudaks ka avalikkusele ja otsustajatele kergemini järgitavaks, milline oli seatud kulu eesmärk ning kuidas seda praktiliselt täideti ehk kui palju raha kulus, et saavuta N kogus CO² heite vältimist. Ning on täiesti adekvaatne, et mõni meede on kallim kui teine, kuid kui midagi on ikka üle kümne või 30 korra kallim kui praegune või tulevane CO² hind, siis ilmselt pole tegemist kulutõhusa lahendusega ning õigustatud on nõuda tõhusamaid meetmeid.

Majandusminister Erkki Keldo on öelnud, et riik saab ettevõtete konkurentsivõimele abiks olla "mõistliku ja läbikaalutud seadusloomega". Paraku ei ole mõistlik ega läbikaalutud, et KliMSE seletuskiri ei arvesta üldse Euroopa kehtiva kliimaõiguse ja -reeglitega.

EL-i kliima- ja energiapoliitikas on keskne kasvuhoonegaaside emissioonikaubandus (EU ETS), mis ei ole ainult CO2 hind heitkoguste ühikutele (EUA), vaid seegi, kuidas lähiaastail täiendavad sektorid (transport ja kaugküte) lisanduvad EU ETS-i, kuidas lähiaastail rakendub Carbon Border Adjustment (mis tekitab EUA-de nõudlust ja ilmset hinnatõusu), kuidas eri sektorites alandatakse tasuta EUA-de allokatsiooni ning üldiselt vähendadakse riiklidele jagatavaid ja oksjonitel müüdavaid heitühikuid, mis kõik kogumina tõstavad CO² heitühiku hinda 2030., 2035. ning 2040. aastal.Ilmselgelt on CO² hinnad seeläbi aluseks kõikide majandusinvesteeringute ning tootmiste, tarbimise igapäevastes otsustes.

Euroopa Liit on CO² mehhanismi aastate jooksul just selleks kujundatud, et tarbijad ja tootjad ise vastavalt CO² hinnasignaalidele kõige kulutõhusamalt vähendavad süsinikuintensiivsust. Sellele mehhanismile täiendavate administratiivsete nõuete kehtestamine piirab ja takistab tarbijate ja tootjate konkurentsipõhist vaba ühiskondlikku kulutõhusust.

Ei ole kuidagi põhjendatav, et KliMSE ei käsitle EL-i ja Eesti enda meetmeid ühe kogumina, sest need terviklikult ning nende komplektne arusaadavus mõjutavad Eesti sektorite majandusaktiivsust, investeeringuid ja CO² heidet.

Kohtumisel tööandjate keskliidus rõhutasin kliimaministeeriumi ametnikele, et paraku on Euroopa emissioonikaubanduse süsteem nii keerukas, kuid samal ajal keskne meede, et arvestades KliMSE eesmärki kiireks CO² heitme vähendamiseks oleks vajalik, et kliimaministeerium looks KliMSE kaudu CO² hinna prognoositavuse inforuumi Eesti ettevõtjate ja avalikkuse jaoks.

Praegu autoriteetne eestikeelne ülevaatlikkus puudub, kuigi CO² hinna kaudu on igapäevaselt mõjutatud elektri hind, tulevikus ka transpordi, kütte, laevanduse ja kõigi tööstuste hind. Juhtimise oluline vastutus on luua selgust. Seades eesmärgiks mõistliku, läbikaalutud ja kulutõhusa kliimakindla majanduse, tuleks luua KliMSE-sse ametlik eestikeelne CO² hinna prognoos koos selge tunnistusega, et iga prognoos on oma veapiiridega. Kuid parem see, kui kohvipaksu pealt ennustamine või teadmatus.