Valitsusel puudub arusaam, kuidas tagada järgmistel aastatel laskemoonavaru
Valitsusel puudub arusaam, kuidas tagada järgnevate aastate jooksul vajalik laskemoonavaru. Teisel eelarvearutelu päeval keskenduti kinnisvara ja avaliku sektori kärbetele, kuid otsusteni ei jõutud.
Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) sõnul on kaitsekuludesse suunatav raha järgnevatel aastatel jätkuvalt minimaalselt kolm protsenti SKP-st, kuid tegelikult on riigi eesmärk kaitsekulutusi suurendada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Riigieelarve arutelud on alanud, kuid pole sugugi selge, millised summad kaitsekuludesse suunatakse.
"Meil ei ole eelarvet. Veelkord, me teeme eelarvet praegu, see ongi konkreetne vastus praegu, ma ei hakka udu ajama," ütles Jürgen Ligi.
"Laskemoona teemal on kokkuvõte endiselt see, et asi ei piirdu rahalise probleemiga, vaid ka sellega, et on pikad järjekorrad ja ületrumpamised. Nii et me ei oska prognoosida laskemoona kättesaadavust ega hinda, enne kui me oleme jõudnud mingisugusele selgusele, kui palju riik saab panustada ja millal," lausus Ligi.
Tsahkna: avalik on sektor on läinud vohama
Tänasel järjekorras teisel eelarvearutelul keskendus valitsus eeskätt hoopis kinnisvara ja avaliku sektori teemadele.
Eesti 200 esimees, välisminister Margus Tsahkna ütles, te avalik sektor peab ennast kõvasti kokku tõmbama. "Me lähme küsima lisaraha inimeste käest, ettevõtjate käest. Ja ma olen seda korduvalt öelnud, et avalik sektor on läinud vohama viimastel aastatel. Nii et igal juhul kärbete käigus avalikku sektorit tõmmatakse kokku," sõnas Tsahkna.
"Tõmmatakse kokku nii ministeeriumite tegevust, eelkõige mis puudutab personali, palgapoolt, ametikohti, majandustegevust. Tõmmatakse kokku kindlasti riigi sihtasutusi, äriühinguid. Ja kindlasti me peame vaatama ümber ka seda, kuidas riik oma kinnisvaraga ringi käib," rääkis Tsahkna.
Uusi makse lisaks seni kokkulepitule valitsus ei plaani.
Sotsid soovivad valitsuses palgaarutelu
Regionaal- ja põllumajandusminister, sotsiaaldemokraat Piret Hartman ütles, et sotsiaaldemokraatide jaoks on jätkuvalt oluline inimeste palkade teema.
"Mis saab kultuuritöötajate palkadest, haridustöötajate palkadest, aga ka päästetöötajate palkadest. Need küsimused seisavad meil ees. Loomulikult olukord on äärmiselt kriitiline," rääkis Hartman.
Järgmisel nädalal arutab valitsus muuhulgas IT-teemasid, kuhu Eesti 200 justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta läheb kärpimise kõrvalt hoopis lisaraha nõudma.
"Eestis on peaaegu 98 protsenti teenuseid online-is ja meil on plaan viia need ka personaalseks. Ja kui me selles julgeoleku seisukorras tahame oma küberriiki ka kaitsta, siis tuleb sinna ka investeerida," lausus Margus Tsahkna.
Valitsus plaanib riigi eelarvestrateegia riigikogule esitada 25. septembriks.
Toimetaja: Aleksander Krjukov