Haridustöötajate liit tegi ettepaneku tõsta järgmiseks aastaks õpetajate palga alammäär 2042 euroni. Kallas ütles, et see tähendaks kümneid miljoneid lisaraha, mida pole eelarves võimalik tagada.

"Arvestades seda, et haridusvaldkond peab tegema ligi 80 miljoni ulatuse kärpe järgmise kolme aasta jooksul, siis me saame aru, et eelarve seis on täna selline, kus palgatõususid sellises ulatuses kindlasti eelarvest ei ole võimalik leida," ütles Kallas ERR-ile.

Minister on varem öelnud, et tulevased palgaläbirääkimised sõltuvad suvisest majandusprognoosist. Sel nädalal valminud prognoosi väljavaated polnud Kallase sõnul rõõmustavad ehk Eesti majandus taastub aeglasemalt kui oli planeeritud.

"Lõpuks see, milline saab alammäära potentsiaalne tõus olema, see sõltub ikkagi riigieelarve lõplikust kokkupanemisest, hetkel ei oska neid numbreid öelda. Aga ootusi ei tasu väga kõrgel hoida," lisas Kallas. "Riigieelarves on ees 2,2 miljardi euro suurune miinus. Selle defitsiidi vähendamine on valitsuse üks suuremaid prioriteete, sest vastasel juhul me oleme siin järgmise 10 aasta jooksul olukorras, kus me ei suuda absoluutselt õpetajate palkasid tõsta mitte kuidagi."

Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri sõnas, et liit saab järgmisel nädalal algavatel läbirääkimistel ülevaate ministri ettepanekutest.

Liit tahab määrata haridusleppega järgmise kolme aasta palgatõusud eesmärgiga, et 2027. aastaks oleks alammäär võrdne riigi keskmisega.

"Ideaal on, kui see saavutatakse järgmine aasta, aga kindlasti on siin läbirääkimiste ruumi niimoodi, et me siiski saaksime kindluse, kuidas see siis hiljemalt 2027 aastaks saabuks," ütles Voltri.

Haridusleppe läbirääkimised jätkuvad septembri teises pooles. Voltri sõnul tuleb veel kokku leppida õpetajate töökoormuse arvestuses ja karjäärimudelis.

"See tähendab karjäärimudel koos palgamudeliga, et õpetaja tõesti läbi oma enesearengu saaks mõjutada soma sissetulekut, see on kindlasti väga oluline," ütles Voltri.

Varem on ajakirjanduses kõlanud, et kui hariduslepet ei sünni, astub Kallas ametist tagasi. Minister ütleb, et tegelikult see nii ei ole.

"Hariduslepe on olnud tagajärg sellele, miks õpetajad eelmisel aastal streikisid, see ei ole seotud ainult õpetaja alammääraga, õpetajad streikisid väga paljuski koormuse ja töötingimuste korralduse pärast ja need koormuse ja töötingimuse arvestused ja karjäärimudel, mida me haridusleppes kokku lepime, see on minu vastutus," ütles Kallas. "Et ma suudaksin osapooltega selle kokku leppida ja me suudaksime sealt edasi liikuda. See vastutus mul on, ma ei ole kunagi öelnud, et ma tagasi astun."