"Eesti jaoks on oluline, et Euroopa Liit toimiks – et kokku lepitud poliitikaid järgitaks ja ellu viidaks. Kui näeme vastupidist, siis on Eesti kohustus sellele reageerida. Ungari on oma tegevusega kuritarvitanud enda rolli Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana ning kahjustanud sellega tõsiselt oma usaldusväärsust," ütles valitsuse meedianõunik Carlos Kleimann reedel ERR-ile.

"Seetõttu ei pea Eesti praegu õigeks mitteametlikel kohtumistel ministrite tasemel osalemist," lisas ta.

Kleimanni sõnul ei jää Eesti seisukohad neil kohtumistel siiski esindamata, sest ametnike tasemel võetakse neist ikkagi osa.

"Brüsselis toimuvatel EL-i ametlikel kohtumistel osaleme jätkuvalt nagu varem," kinnitas valitsuse pressiesindaja.

Kleimanni selgituse kohaselt ootavad Euroopa Liidu riigid, et Ungari käituks erapooletu eesistujana ja lähtuks EL-is kokkulepitud poliitikatest ja sõnumitest. "Samas vastupidised sammud, nagu peaminister Viktor Orbáni koordineerimata visiit Moskvasse, ei aita kaasa ühtsele Euroopa Liidu välispoliitikale agressorriigi suhtes ja ei too õiglast rahu Ukrainas lähemale," tõdes ta.

Euroopa Liidu eesistujariigid korraldavad tavaliselt ühe mitteametliku nõukogu istungi erinevate ministrite koosseisudele ka oma koduriigis, kus ei tehta küll ametlikke otsuseid, kuid peetakse siiski olulisi arutelusid, mille põhjal saab hiljem otsuseid teha. Ametlikud nõukogud peetakse kas Brüsselis või Luxembourgis.

Ungari eesistumise alguses on aga juba ära jäänud välis- ja kaitseministrite mitteametlik nõukogu, mille Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell korraldas samal ajal, neljapäeval 29. augustil, kui Ungari seda Budapesti kavandas, hoopis Brüsselis.

Samuti on Euroopa Komisjon teatanud, et ei saada komisjoni liikmeid Ungaris toimuvatele kõrgetasemelistele kohtumistele.

Väljaanne Politico kirjutas, et nüüd on kahtluse all ka rahandusministrite mitteametlik kohtumine Ungaris, kuna mitmed riigid plaanivad sinna minemata jätta. Politico andmeil on Eesti, Saksamaa, Soome ja Leedu juba märku andnud, et ei kavatse selle ministri tasemel osaleda.

Meedia andmeil on ohus ka 7. novembriks Budapesti määratud Euroopa poliitilise kogukonna (European Political Community) viies tippkohtumine. Sellel peaks osalema 47 riigi ehk sisuliselt kõigi maailmajao riikide liidrid peale Venemaa ja Valgevene.